Keskaja kirjanduse antoloogia. I köide. Ladinakeelne kirjandus
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Marek Tamm. Keskaja kirjanduse antoloogia. I köide. Ladinakeelne kirjandus
Eessõna
Keskaja Euroopa kirjakultuurist
Kirjakultuur ja suuline kultuur
Ladina keel ja rahvakeeled
Kirjutamine ja käsikirjad
Lugemine ja raamatukogud
Keskaja kirjakultuur ja kirjandusžanrid
Keskaja ladinakeelne kirjandus: sissejuhatus
Keskaja ladina keel
Keskaja ladinakeelse kirjanduse arengud
Keskaja ladinakeelse kirjanduse žanrid
Sulpicius Severus
Püha Martinuse elu (katkend)
Patrick
Pihtimus
Gregorius Tours’ist
Kümme ajalooraamatut (katkendeid) Teine raamat
Seitsmes raamat
Üheksas raamat
Venantius Fortunatus
II.2 Püha risti auks (In honore sanctae crucis)
IX.7 Piiskop Gregoriusele (Ad Gregorium episcopum)
Gregorius Suur
Kahekõned Itaalia kirikuisade imetegudest (katkendeid) Esimene raamat
Neljas raamat
Isidorus Sevillast
Sünonüümid (katkend)
Aldhelm Malmesburyst
Kiri põhjatuulele (katkendeid)
Alcuin
Luulet
Kirju
Theodulf
Luulet
Walahfrid Strabo
Aiapidamisest (katkendeid)
Einhard
Karl Suure elu (katkendeid)
Hrotsvita
Lõbunaine Thaisi pöördumine,
Rodulfus Glaber
Viis ajalooraamatut (katkendeid)
Anselm Canterburyst
Proslogion ehk Kõnelus (katkend)
I peatükk
II peatükk
III peatükk
IV peatükk
Palved ja meditatsioonid (katkendeid)
VII palve
I meditatsioon
Guibert Nogent’ist
Oma elust ehk monoodiad (katkend) Esimene raamat
„Kolm tütart”
Pierre Abélard – Héloïse (?)
Kahe armastaja kirjad (katkendeid)
Pierre Abélard
Lugu mind tabanud õnnetustest (katkend)
Héloïse
Héloïse’i palvekiri oma abikaasale
Bernard Clairvaux’st
Apoloogia abt Guillaume’ile (katkend)
XII peatükk
Kõned Laulude laulust (katkendeid)
I kõne
II. Mida eeldatakse püha lektsiooni kuulajailt
III. Laulude laulu alguse uurimine
IV. Raamatu pealkirjast
V. Moraalne <tõlgendus>[50.]: Jumala poole pöördujate laulud
VI. Pulmalaulu ainulaadsusest
XX kõne
Pierre le Vénérable
Imetegudest (katkendeid) I raamat
II raamat
II raamat
Hildegard Bingenist
Jumala tegude raamat (katkend)
Hildegardi kiri Gembloux’ mungale Wibert’ile
Pierre Celle’ist
Kirju. Kiri 15
Kiri 30
Kiri 131
Ladina vaimulik luule
Anonüümne (u 9. saj)
Anonüümne (u 10. saj)
Hildebert Lavardinist
Bernard Clunyst
Alain Lille’ist
Thomas Celanost (?)
Thomas Aquinost
Iacopone Todist (?)
Ladina ilmalik luule
Cambridge’i laulud (Carmina Cantabrigiensia)
Carmina Cantabrigiensia (katkendeid)
40 Läänetuul mahedust laotab, päikene jahedust kaotab (Leuis exsurgit zephirus et sol procedit tepidus)
42 Me vagad isad, jätnud nood on meile mõned naljalood (Ingestis patrum ueterum quoddam legi ridiculum)
43 Härdameeli paita keeli heliseval lüüral sa (Cordas tange, melos pange cum lira sonabile)
Hugo Primas Orléans’ist
Kord üks isand mu vastu suurt sõprust innukalt väitis (Hospes erat michi se plerumque professus amicum)
Tulvavad veed ning vaevased teed mind sunnivad jääma (Alta palus, mea parva salus etasque senilis)
Reimsi kõrge kooli kiituseks (Ambianis, urbs predives) (katkend)
Archipoeta
Vagandi patutunnistus (Estuans intrinsecus)
Nüri keelelt (Lingua balbus)
Ülistus piiskop Rainaldile (Presul urbis Agrippine)
Gautier Châtillonist
Jälle tulnud on kevade (Verna redit temperies)
Jäiselt Venust tõrjudes (Importuna Veneri)
Mässulaulu võtan ma pahe vastu appi (Utar contra vitia carmine rebelli)
Benediktbeuerni laulud (Carmina Burana)
Carmina Burana (katkendeid)
Innocentius III (Lotario dei Segni)
Inimolu viletsusest[1.] (katkend)
Esimene osa
Caesarius Heisterbachist
Kahekõne imedest (katkend) I raamat
Kaheksa imederaamatut (katkend) Raamat I
Bonaventura
Hinge teejuht Jumalasse (katkend)
Iacopo Varazzest
Kuldlegend (katkend)
Petrus Gotlandilt
Christina elu (katkend)
Gesta Romanorum
Peatükk 15. Püha Alexiuse elu
Märkused ja kommentaarid. EESSÕNA. Kommentaarid
KESKAJA EUROOPA KIRJAKULTUURIST. Kommentaarid
KESKAJA LADINAKEELNE KIRJANDUS: SISSEJUHATUS. Kommentaarid
SULPICIUS SEVERUS. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
PATRICK. Tõlke alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid
GREGORIUS TOURS’IST. Tõlke alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid
VENANTIUS FORTUNATUS. Tõlgete alus
Kirjandust
Kommentaarid. Püha Risti auks
Piiskop Gregoriusele
GREGORIUS SUUR. Tõlke alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid
ISIDORUS SEVILLAST. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
ALDHELM MALMESBURYST. Tõlke alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid. Sissejuhatus
V
VI
XXXII
XLIV
C
ALCUIN. Tõlgete alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid. Sissejuhatus
Luulet
Kirju
THEODULF. Tõlgete alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid
WALAHFRID STRABO. Tõlgete alus
Kirjandust
Kommentaarid. Aiapidamisest
V.8 Lyoni piiskopile Agobardile
EINHARD. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid. Sissejuhatus
Karl Suure elu
HROTSVITA. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid. Sissejuhatus
Lõbunaine Thaisi pöördumine
RODULFUS GLABER. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
ANSELM CANTERBURYST. Tõlgete alus
Eesti keeles
Kirjandust. Üldist
Proslogion
Palved ja meditatsioonid
Kommentaarid. PROSLOGION EHK KÕNELUS
Palved ja meditatsioonid
GUIBERT NOGENT’IST. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
„KOLM TÜTART” Tõlke alus
Eesti keeles
Kirjandust
PIERRE ABÉLARD – HÉLOÏSE (?) Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
PIERRE ABÉLARD. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
HÉLOÏSE. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
BERNARD CLAIRVAUX’ST. Tõlgete alus
Kirjandust
Kommentaarid
PIERRE LE VÉNÉRABLE. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
HILDEGARD BINGENIST. Tõlgete alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid
PIERRE CELLE’IST. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
LADINA VAIMULIK LUULE. Tõlgete alus
Eesti keeles
Sissejuhatus
AVE! TÕUSE, MERE TRÖÖSTIV TÄHT
Rooma, oh härrandlik linn
Hildebert Lavardinist
BERNARD CLUNYST
ALAIN LILLE’IST
THOMAS CELANOST (?)
Thomas Aquinost
IACOPONE TODIST (?)
LADINA ILMALIK LUULE. Cambridge’i laulud (Carmina Cantabrigiensia)
HUGO PRIMAS ORLÉANS’IST
Archipoeta
Gautier Châtillonist
Benediktbeuerni laulud (Carmina Burana)
INNOCENTIUS III (LOTARIO DEI SEGNI) Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
CAESARIUS HEISTERBACHIST. Tõlgete alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid. Kahekõne imedest
Kaheksa imederaamatut
BONAVENTURA. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
IACOPO VARAZZEST. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
PETRUS GOTLANDILT. Tõlke alus
Kirjandust
Kommentaarid
Gesta Romanorum. Tõlke alus
Eesti keeles
Kirjandust
Kommentaarid
Kirjandust
Keskaja kirjakultuur. Kirjalik ja suuline kultuur
Kirjutamine ja käsikirjad
Lugemine ja raamatukogud
Keskaja kirjandus ja žanrid
Keskaja ladinakeelne kirjandus. Üldkäsitlused ja teatmeteosed
Ajalookirjutus
Autobiograafia ja biograafia
Draama
Epistolaaria
Hagiograafia ja imelood
Jutluskirjandus ja exempla
Luule ja kirikulaul
Teoloogia ja filosoofia
Vagaduskirjandus
Visioonid ja müstika
Tingmärgid
Отрывок из книги
Keskaeg on pikk kokkuleppeline periood Euroopa ajaloos. Nimetus „keskaeg” (ld medium aevum, media tempestas) tuli esmalt kasutusele 15. sajandi Itaalia humanistide töödes, kuid ei viidanud toona veel konkreetsele ajaloolisele perioodile. Ajajärgu nimetusena sündis „keskaeg” 16. sajandi keskpaiku ja juurdus 17. sajandi lõpul, kui esimesed õpetlased hakkasid jagama inimkonna ajalugu kolmeks omaette perioodiks: vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Nimetusena on „keskaeg” niisiis retrospektiivne, ent samuti hinnanguline, sest kujutas esimeste kasutajate jaoks omalaadi „vaheperioodi”, mis jäi antiigi ja renessansi vahele. 18. sajandil kehastas keskaeg tihti kõike seda tagurlikku, millest valgustajad soovisid vabaneda, seevastu 19. sajandi romantism asus keskaega rehabiliteerima, kujundades sellest omalaadi kuldse ajastu. Samuti tõstis mõningaid keskaja saavutusi kilbile 19. sajandil tärganud rahvuslus, mis otsis endale möödanikust innustavaid eeskujusid. 20. sajandist tänapäevani on ajalookirjutuses püütud keskajast kujundada pigem üht tavapärast ajajärku teiste seas, mida ei peaks käsitlema ei liiga tumedates ega helgetes toonides.
Keskaja ajaline piiritlemine on tinglik ja lähtub eelkõige poliitilistest ja religioossetest muutustest. Traditsiooniliselt on keskaja algust seotud keiser Constantinus I ristiusu legaliseerinud ediktiga (313), Rooma impeeriumi jagunemisega (395) või viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamisega (476). Keskaja lõppu on nähtud aga Konstantinoopoli langemises (1453), Ameerika avastamises Christoph Kolumbuse poolt (1492) või reformatsiooni alguses (1517). Tänapäeval on keskaja täpsest ajalisest piiritlemisest loobutud ja üldjuhul paigutatakse see 5. ja 15. sajandi vahele. See on periood, mil Euroopas domineeris ristiusk (katoliiklus) ja kujunes välja seisuslik agraarühiskond (feodalism). Nimetust „keskaeg” on sealjuures korrektne kasutada üksnes Euroopa ajaloo kontekstis, kus see on sündinud, isegi kui seda on püütud rakendada kaugemate piirkondade ajaloo periodiseerimisel (näiteks on räägitud Jaapani, India või Aafrika keskajast). Keskaegse Euroopa piirid määras ära ristiusu (katoliikluse) levikuala (ld Christianitas), mis kujunes välja pika aja jooksul: esialgsetelt tuumaladelt Itaalias, Hispaanias ja Gallias (Prantsusmaal) laienes ristiusk alates 8. sajandist mitmes suunas. Oma maksimaalse ulatuseni küündis keskaja Euroopa 14. sajandi lõpuks.
.....
Sulejoonistus käsikirjade valmistamisest Michelsbergi kloostris Bambergis. Joonistus Ambrosiuse teosteköite Opera varia alguses. Bamberg, u 1150. Staatsbibliothek Bamberg, Ms. Patr. 5, fol. 1v.
Rahvakeelse kirjasõna esiletõus hiliskeskajal sünnitas uue lugejaskonna – ilmalikud lugejad, sh naisterahvad, kes seni olid saanud kirjakultuurist osa peamiselt vaid vahendatud moel. See uus publik oli väga erinevate huvidega ja tarbis väga erinevaid tekste. Ülemkihile muutus üha olulisemaks omaenda esivanemate saavutuste lugemine või laiemalt kõiksugused kangelaslaulud ja ajalooraamatud, linnarahva seas levis huvi satiirilise ja paroodilise kirjanduse vastu, ulatuslik mõju, eriti õrnema soo seas, oli kõiksugusel vagaduskirjandusel ja palveraamatutel. Kindlasti etendas lugemise kasv olulist rolli hiliskeskaja ilmikute identiteediloomes ja sotsiaalsete rollide omandamises, üha enam jõudsid nad sealjuures ise raamatu lehekülgedele (kirjanduslike tegelastena) ning jaksasid tellida isiklikuks kasutuseks mõeldud koodekseid.[31.]
.....