Keskaja kirjanduse antoloogia. I köide. Ladinakeelne kirjandus

Keskaja kirjanduse antoloogia. I köide. Ladinakeelne kirjandus
Автор книги: id книги: 1103326     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 1761,03 руб.     (19,02$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: Языкознание Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2013 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 978-9-98-532968-9 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 16+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

„Keskaja kirjanduse antoloogia” on neljas osa Varraku kirjandusantoloogiate sarjast; see ilmub eraldi kahes köites, millest esimene pakub läbilõike keskaja ladinakeelsest kirjandusest, teine rahvakeelsest kirjandusest (ilmub 2014. aastal). Mahukas raamat kätkeb tekste ajavahemikust 5. sajandi algusest 14. sajandi alguseni, kokku pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt (sh Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Alcuin, Einhard, Pierre Abélard, Bernard Clairvaux’st, Hildegard Bingenist, Bonaventura, Iacopo Varazzest). Kuivõrd keskaja kultuuris puudus omaette mõiste „kirjandus”, siis on antoloogias käsitatud seda nimetust väga avaralt ja kaasatud väga mitmeid näiteid keskaja kirjakultuurist üldiselt: nii luulet, proosat kui draamat, nii historiograafiat, hagiograafiat kui autobiograafiat, nii visioone, imetegusid kui meditatsioone jne. Valdav enamik antoloogia tõlgetest ilmub esimest korda, kokku on antoloogiasse panustanud üle kahekümne tõlkija. Kõik tõlked on varustatud sissejuhatuse ja kommentaaridega.

Оглавление

Marek Tamm. Keskaja kirjanduse antoloogia. I köide. Ladinakeelne kirjandus

Eessõna

Keskaja Euroopa kirjakultuurist

Kirjakultuur ja suuline kultuur

Ladina keel ja rahvakeeled

Kirjutamine ja käsikirjad

Lugemine ja raamatukogud

Keskaja kirjakultuur ja kirjandusžanrid

Keskaja ladinakeelne kirjandus: sissejuhatus

Keskaja ladina keel

Keskaja ladinakeelse kirjanduse arengud

Keskaja ladinakeelse kirjanduse žanrid

Sulpicius Severus

Püha Martinuse elu (katkend)

Patrick

Pihtimus

Gregorius Tours’ist

Kümme ajalooraamatut (katkendeid) Teine raamat

Seitsmes raamat

Üheksas raamat

Venantius Fortunatus

II.2 Püha risti auks (In honore sanctae crucis)

IX.7 Piiskop Gregoriusele (Ad Gregorium episcopum)

Gregorius Suur

Kahekõned Itaalia kirikuisade imetegudest (katkendeid) Esimene raamat

Neljas raamat

Isidorus Sevillast

Sünonüümid (katkend)

Aldhelm Malmesburyst

Kiri põhjatuulele (katkendeid)

Alcuin

Luulet

Kirju

Theodulf

Luulet

Walahfrid Strabo

Aiapidamisest (katkendeid)

Einhard

Karl Suure elu (katkendeid)

Hrotsvita

Lõbunaine Thaisi pöördumine,

Rodulfus Glaber

Viis ajalooraamatut (katkendeid)

Anselm Canterburyst

Proslogion ehk Kõnelus (katkend)

I peatükk

II peatükk

III peatükk

IV peatükk

Palved ja meditatsioonid (katkendeid)

VII palve

I meditatsioon

Guibert Nogent’ist

Oma elust ehk monoodiad (katkend) Esimene raamat

„Kolm tütart”

Pierre Abélard – Héloïse (?)

Kahe armastaja kirjad (katkendeid)

Pierre Abélard

Lugu mind tabanud õnnetustest (katkend)

Héloïse

Héloïse’i palvekiri oma abikaasale

Bernard Clairvaux’st

Apoloogia abt Guillaume’ile (katkend)

XII peatükk

Kõned Laulude laulust (katkendeid)

I kõne

II. Mida eeldatakse püha lektsiooni kuulajailt

III. Laulude laulu alguse uurimine

IV. Raamatu pealkirjast

V. Moraalne <tõlgendus>[50.]: Jumala poole pöördujate laulud

VI. Pulmalaulu ainulaadsusest

XX kõne

Pierre le Vénérable

Imetegudest (katkendeid) I raamat

II raamat

II raamat

Hildegard Bingenist

Jumala tegude raamat (katkend)

Hildegardi kiri Gembloux’ mungale Wibert’ile

Pierre Celle’ist

Kirju. Kiri 15

Kiri 30

Kiri 131

Ladina vaimulik luule

Anonüümne (u 9. saj)

Anonüümne (u 10. saj)

Hildebert Lavardinist

Bernard Clunyst

Alain Lille’ist

Thomas Celanost (?)

Thomas Aquinost

Iacopone Todist (?)

Ladina ilmalik luule

Cambridge’i laulud (Carmina Cantabrigiensia)

Carmina Cantabrigiensia (katkendeid)

40 Läänetuul mahedust laotab, päikene jahedust kaotab (Leuis exsurgit zephirus et sol procedit tepidus)

42 Me vagad isad, jätnud nood on meile mõned naljalood (Ingestis patrum ueterum quoddam legi ridiculum)

43 Härdameeli paita keeli heliseval lüüral sa (Cordas tange, melos pange cum lira sonabile)

Hugo Primas Orléans’ist

Kord üks isand mu vastu suurt sõprust innukalt väitis (Hospes erat michi se plerumque professus amicum)

Tulvavad veed ning vaevased teed mind sunnivad jääma (Alta palus, mea parva salus etasque senilis)

Reimsi kõrge kooli kiituseks (Ambianis, urbs predives) (katkend)

Archipoeta

Vagandi patutunnistus (Estuans intrinsecus)

Nüri keelelt (Lingua balbus)

Ülistus piiskop Rainaldile (Presul urbis Agrippine)

Gautier Châtillonist

Jälle tulnud on kevade (Verna redit temperies)

Jäiselt Venust tõrjudes (Importuna Veneri)

Mässulaulu võtan ma pahe vastu appi (Utar contra vitia carmine rebelli)

Benediktbeuerni laulud (Carmina Burana)

Carmina Burana (katkendeid)

Innocentius III (Lotario dei Segni)

Inimolu viletsusest[1.] (katkend)

Esimene osa

Caesarius Heisterbachist

Kahekõne imedest (katkend) I raamat

Kaheksa imederaamatut (katkend) Raamat I

Bonaventura

Hinge teejuht Jumalasse (katkend)

Iacopo Varazzest

Kuldlegend (katkend)

Petrus Gotlandilt

Christina elu (katkend)

Gesta Romanorum

Peatükk 15. Püha Alexiuse elu

Märkused ja kommentaarid. EESSÕNA. Kommentaarid

KESKAJA EUROOPA KIRJAKULTUURIST. Kommentaarid

KESKAJA LADINAKEELNE KIRJANDUS: SISSEJUHATUS. Kommentaarid

SULPICIUS SEVERUS. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

PATRICK. Tõlke alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid

GREGORIUS TOURS’IST. Tõlke alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid

VENANTIUS FORTUNATUS. Tõlgete alus

Kirjandust

Kommentaarid. Püha Risti auks

Piiskop Gregoriusele

GREGORIUS SUUR. Tõlke alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid

ISIDORUS SEVILLAST. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

ALDHELM MALMESBURYST. Tõlke alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid. Sissejuhatus

V

VI

XXXII

XLIV

C

ALCUIN. Tõlgete alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid. Sissejuhatus

Luulet

Kirju

THEODULF. Tõlgete alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid

WALAHFRID STRABO. Tõlgete alus

Kirjandust

Kommentaarid. Aiapidamisest

V.8 Lyoni piiskopile Agobardile

EINHARD. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid. Sissejuhatus

Karl Suure elu

HROTSVITA. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid. Sissejuhatus

Lõbunaine Thaisi pöördumine

RODULFUS GLABER. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

ANSELM CANTERBURYST. Tõlgete alus

Eesti keeles

Kirjandust. Üldist

Proslogion

Palved ja meditatsioonid

Kommentaarid. PROSLOGION EHK KÕNELUS

Palved ja meditatsioonid

GUIBERT NOGENT’IST. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

„KOLM TÜTART” Tõlke alus

Eesti keeles

Kirjandust

PIERRE ABÉLARD – HÉLOÏSE (?) Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

PIERRE ABÉLARD. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

HÉLOÏSE. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

BERNARD CLAIRVAUX’ST. Tõlgete alus

Kirjandust

Kommentaarid

PIERRE LE VÉNÉRABLE. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

HILDEGARD BINGENIST. Tõlgete alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid

PIERRE CELLE’IST. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

LADINA VAIMULIK LUULE. Tõlgete alus

Eesti keeles

Sissejuhatus

AVE! TÕUSE, MERE TRÖÖSTIV TÄHT

Rooma, oh härrandlik linn

Hildebert Lavardinist

BERNARD CLUNYST

ALAIN LILLE’IST

THOMAS CELANOST (?)

Thomas Aquinost

IACOPONE TODIST (?)

LADINA ILMALIK LUULE. Cambridge’i laulud (Carmina Cantabrigiensia)

HUGO PRIMAS ORLÉANS’IST

Archipoeta

Gautier Châtillonist

Benediktbeuerni laulud (Carmina Burana)

INNOCENTIUS III (LOTARIO DEI SEGNI) Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

CAESARIUS HEISTERBACHIST. Tõlgete alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid. Kahekõne imedest

Kaheksa imederaamatut

BONAVENTURA. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

IACOPO VARAZZEST. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

PETRUS GOTLANDILT. Tõlke alus

Kirjandust

Kommentaarid

Gesta Romanorum. Tõlke alus

Eesti keeles

Kirjandust

Kommentaarid

Kirjandust

Keskaja kirjakultuur. Kirjalik ja suuline kultuur

Kirjutamine ja käsikirjad

Lugemine ja raamatukogud

Keskaja kirjandus ja žanrid

Keskaja ladinakeelne kirjandus. Üldkäsitlused ja teatmeteosed

Ajalookirjutus

Autobiograafia ja biograafia

Draama

Epistolaaria

Hagiograafia ja imelood

Jutluskirjandus ja exempla

Luule ja kirikulaul

Teoloogia ja filosoofia

Vagaduskirjandus

Visioonid ja müstika

Tingmärgid

Отрывок из книги

Keskaeg on pikk kokkuleppeline periood Euroopa ajaloos. Nimetus „keskaeg” (ld medium aevum, media tempestas) tuli esmalt kasutusele 15. sajandi Itaalia humanistide töödes, kuid ei viidanud toona veel konkreetsele ajaloolisele perioodile. Ajajärgu nimetusena sündis „keskaeg” 16. sajandi keskpaiku ja juurdus 17. sajandi lõpul, kui esimesed õpetlased hakkasid jagama inimkonna ajalugu kolmeks omaette perioodiks: vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Nimetusena on „keskaeg” niisiis retrospektiivne, ent samuti hinnanguline, sest kujutas esimeste kasutajate jaoks omalaadi „vaheperioodi”, mis jäi antiigi ja renessansi vahele. 18. sajandil kehastas keskaeg tihti kõike seda tagurlikku, millest valgustajad soovisid vabaneda, seevastu 19. sajandi romantism asus keskaega rehabiliteerima, kujundades sellest omalaadi kuldse ajastu. Samuti tõstis mõningaid keskaja saavutusi kilbile 19. sajandil tärganud rahvuslus, mis otsis endale möödanikust innustavaid eeskujusid. 20. sajandist tänapäevani on ajalookirjutuses püütud keskajast kujundada pigem üht tavapärast ajajärku teiste seas, mida ei peaks käsitlema ei liiga tumedates ega helgetes toonides.

Keskaja ajaline piiritlemine on tinglik ja lähtub eelkõige poliitilistest ja religioossetest muutustest. Traditsiooniliselt on keskaja algust seotud keiser Constantinus I ristiusu legaliseerinud ediktiga (313), Rooma impeeriumi jagunemisega (395) või viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kukutamisega (476). Keskaja lõppu on nähtud aga Konstantinoopoli langemises (1453), Ameerika avastamises Christoph Kolumbuse poolt (1492) või reformatsiooni alguses (1517). Tänapäeval on keskaja täpsest ajalisest piiritlemisest loobutud ja üldjuhul paigutatakse see 5. ja 15. sajandi vahele. See on periood, mil Euroopas domineeris ristiusk (katoliiklus) ja kujunes välja seisuslik agraarühiskond (feodalism). Nimetust „keskaeg” on sealjuures korrektne kasutada üksnes Euroopa ajaloo kontekstis, kus see on sündinud, isegi kui seda on püütud rakendada kaugemate piirkondade ajaloo periodiseerimisel (näiteks on räägitud Jaapani, India või Aafrika keskajast). Keskaegse Euroopa piirid määras ära ristiusu (katoliikluse) levikuala (ld Christianitas), mis kujunes välja pika aja jooksul: esialgsetelt tuumaladelt Itaalias, Hispaanias ja Gallias (Prantsusmaal) laienes ristiusk alates 8. sajandist mitmes suunas. Oma maksimaalse ulatuseni küündis keskaja Euroopa 14. sajandi lõpuks.

.....

Sulejoonistus käsikirjade valmistamisest Michelsbergi kloostris Bambergis. Joonistus Ambrosiuse teosteköite Opera varia alguses. Bamberg, u 1150. Staatsbibliothek Bamberg, Ms. Patr. 5, fol. 1v.

Rahvakeelse kirjasõna esiletõus hiliskeskajal sünnitas uue lugejaskonna – ilmalikud lugejad, sh naisterahvad, kes seni olid saanud kirjakultuurist osa peamiselt vaid vahendatud moel. See uus publik oli väga erinevate huvidega ja tarbis väga erinevaid tekste. Ülemkihile muutus üha olulisemaks omaenda esivanemate saavutuste lugemine või laiemalt kõiksugused kangelaslaulud ja ajalooraamatud, linnarahva seas levis huvi satiirilise ja paroodilise kirjanduse vastu, ulatuslik mõju, eriti õrnema soo seas, oli kõiksugusel vagaduskirjandusel ja palveraamatutel. Kindlasti etendas lugemise kasv olulist rolli hiliskeskaja ilmikute identiteediloomes ja sotsiaalsete rollide omandamises, üha enam jõudsid nad sealjuures ise raamatu lehekülgedele (kirjanduslike tegelastena) ning jaksasid tellida isiklikuks kasutuseks mõeldud koodekseid.[31.]

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Keskaja kirjanduse antoloogia. I köide. Ladinakeelne kirjandus
Подняться наверх