Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, miks mitte rohkem teada saada. See on pöördumatu viga, sest nüüd viidki mõne kitse endale koju ja siis sa neist enam lahti ei saa. Selles raamatus räägib oma kitsede ja lammastega koos kasvamise loo Mäehansu talu perenaine Marge Salumäe. Juttu tuleb lauda rajamisest, kitsede söötmisest, lüpsmisest, poegimisabist ja karjakoertest juustu, kebabi ja kitsepiimaseebi valmistamiseni välja. Ometi ei ole see pelgalt õpik tehniliste nõksude saamiseks, vaid läbi aastate rulluv kangelaslike tegelastega eepos kirglikust kitsede-lammaste ühiskonnast ja tema karjastest.
Оглавление
Marge Salumäe. Meie kitsed Elu kitsenduses, laiendusega lambale
Marge Salumäe. Meie kitsed Elu kitsenduses, laiendusega lambale
Hoiatus!
„Kallis, võtame endale kitsed!“
Aga ikkagi, miks?
Kuidas teha vahet lambal ja kitsel?
Aitäh avatud talude päevale!
Milliseid tingimusi vajab kits?
Kits ei ela kiitusest ega lammas laitusest
Sarvede mäng
Kuldvillaku lood ehk angoora kitsed
Talletamine algab
Poegimisest lähemalt
Talletamine jätkub
Purikas ja Tipa
Alguses ma nutsin. Vaktsineerimisest
Terve kits, haige kits
Karjakoer Jussa
Lambakari, mitte Tallinna raad!
Lammastest ja varestest ja PRIAst
Kui palju maksab üks kits?
Räägime lüpsmisest
Müütiline kitsepiim
Kitsejuustuarmastus
Kui tulevad ootamatud külalised
Lambarasvaseep kitsepiimaga
Kulinaarne kitsendus
Elu kitsenduses, laiendusega
1
Отрывок из книги
Olgu kohe hoiatatud, et kitsed tekitavad sõltuvust. Nagu kõik sõltuvused, on tegemist pikaajalise, ravile raskesti alluva, kuluka ja rohkeid emotsioone tekitava protsessiga.
Selleks, et kõik arusaadavalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Meie pere tuli Mäehansu tallu elama üheksakümnendate keskel. Tegemist oli niinimetatud tagastatud maadega. Vanaisa pidas siin kord suurt talu. Tal oli neli last, neil omakorda lapsed, ja kui vabariigi alguses läks maade tagastamiseks, siis saime endale päris palju hektareid. Enamik sellest oli võsamets. Ilusat metsa oli talul samuti olnud, aga see võeti kolhoosiaja lõpul maha, meile jäid hooldada võsastunud langid. Sealtpeale said alguse meie kevadised metsaistutused. Ja mitte nii, et on ilus kevadpäev ja lähed paned mulda kümmekond puukest, vaid ikka sajad ja tuhanded taimed igal aastal.
.....
Üldiselt on minu kogemus see, et tara on kokkulepe: kui sina täidad kõik endale võetud kohustused kitsede ees, siis on nemad nõus kopli-kokkuleppes osalema. Eriti täiskasvanud kitsed. Teismelistele on tara pigem väljakutse kui takistus. Peale selle palun arvestada nüansiga, et kui ajada kitsed kõrgemasse rohtu, siis söövad nad ära vaid taime lehed, jättes rohutüükad püsti. Põllumeestele mõeldud üldpindala toetuse taotlemise puhul selline põld nõuetele ei vasta ja tuleb üle niita. Nii tara kui maa puhtaks söömise mõttes on mõistlikum võtta lihaveised või lambad. Ning ääremärkus neile, kes seda muruhooldust oma aiamaal tahavad arendada. Kits sööb peale muru ära ka kõik lilled, lõikab tagasi õunapuud ja roosipõõsad – nii sinu kui ka naabri(te) krundil. Lisaks vajab kits-muruniiduk rohtu 12 kuud aastas, mis tähendab, et niiduk (ja kaaruti ja pallija ja varjualune heina hoidmiseks) tuleb talveheina jaoks ikkagi juurde muretseda.
Kui sa kõike seda arvestades siiski maastikuhoolduskitse plaanid, siis soovitan pigem valida kohaliku eesti kitse või siis lihalooma boeri kitse, kes on oludele vastupidavam ja kelle puhul pole nii palju piimaga mässamist.
