Empaatia areng ja arendamine lapsel

Оглавление

Maria Teiverlaur. Empaatia areng ja arendamine lapsel

Saateks

EMPAATIA TÄHENDUSEST JA KÄSITLUSEST

EMPAATIA OSAST EMOTSIONAALSES INTELLIGENTSUSES

LAPSE EMPAATIA ARENGUST JA VÄLJENDUMISEST

EMPAATIA ARENGUT MÕJUTAVATEST TEGURITEST

LAPSEEA PSÜÜHILISTEST HÄIRETEST JA EMPAATIAST

EMPAATIAPROBLEEMIDE UURIMISEST JA HINDAMISEST

HARJUTUSI EMPAATIA ARENDAMISEKS

Отрывок из книги

Empaatia üle on mõtiskletud sajandeid. Nimetatud psühholoogilise ilmingu lahti seletamisega tegelesid kauges minevikus filosoofid, praegu aga uurivad seda teemat kõige enam psühholoogid.

Tänapäeval kasutatakse sõna „empaatia” sageli. „Võõrsõnade leksikoni” (2006) põhjal on empaatia (ingl, pr empathy < kr empatheia kiindumus) psühholoogiline osadustunne, teise inimese tunnetamise viis, mis väljendub temaga samastumises, tema tunnetesse ja mõttemaailma sisseelamises; üldisemalt: mõistev ja kaasatundev suhtumine inimestesse, kogu loodusesse.

.....

Empaatiaga seotud probleemidele on tähelepanu pööratud eriti just inimestevahelist suhtlemist, emotsionaalseid üleelamisi käsitlevates töödes. Järjest enam on empaatiat hakatud vaatlema kui vajalikku ja tähtsat loomingu tingimust erinevates inimtegevuse sfäärides. N. I. Kijaštšenko, N. L. Leizerov (1983) märgivad, et enamasti on empaatiat käsitletud kui üht loomevõime omadust.

Nagu teada, piirdub empaatia enamasti olevikuga, elades millessegi sisse „siin ja praegu”, kuid kunstisfääris loomeprotsessis tuleb ette ka tulevikku ja minevikku sisseelamist. G. L. Ermaš (1982) toob esile B. Brechti arvamuse, et kunstis on võimalik kaks kommunikatsiooni teed: identifikatsioon ehk empaatia ja võõrandumine. Seega „sisseminemine”, „ühtseks saamine” või „eemaldumine” kui vastandlikud protsessid on seotud kunsti tajumise ja loomega.

.....