Читать книгу Vilgukivioru Tonje - Maria Parr - Страница 1

Kui sa laeva pealt maha tuled ja kaile astud, tunned otsekohe tuult, mis puhub oru poolt. Seda on tunda ka praegu, külmal talveajal. Pane lihtsalt silmad kinni. Siin on mändide lõhna. Ja kuuskede. Siis hakka muudkui astuma.

Vali see tee, mis läheb otse, mine suletud kioskist, kauplusest ja Theo juuksurisalongist mööda ning sealt aina piki jõge edasi.

Alguses on maastik üsna tasane ja ümberringi on näha maju. Viimase maja ees seisab ekskavaator. Seal elab Peter oma emaga.

Edasi on üha rohkem lund ja metsa ning maju jääb üha vähemaks. Tee muutub nüüd poole kitsamaks ja poole järsemaks. Kui sa siin kunagi varem käinud ei ole, võib juhtuda, et hakkad juba kahtlema, ega sa äkki ära pole eksinud. Aga sa ei ole eksinud. Sest vaevalt oled sa jõudnud nii mõelda, kui märkad silti. Sildil on kiri „Vilgukiviorg”. Siis sa tead, et oled õigel teel.

Kohe pärast silti paistab kämpinguplats. Ja pane nüüd hoolega tähele: sinna kämpinguplatsile ära sa mingi hinna eest mine. Kui sa seda siiski teed, siis ära tule ütlema, et sind selle eest ei hoiatatud. Klaus Hagen, Hageni Tervisekämpingu omanik, on nii tige, et tema peaks lausa kraanikausist alla valama. Tal pole üldse huumorimeelt ja ta ei salli sugugi lapsi, iseäranis siis, kui need kõva häält tekitavad. Ja sestsaadik kui lapsed kord kadaga ühe tema kämpingumajakese akna puruks lasksid, ehkki see juhtus täiesti kogemata, peab ta lapsi kõige hullemateks olevusteks maa peal (tõtt-öelda ei ole see laps, kes kadaga tolle aknaruudu puruks laskis, Klaus Hagenist samuti mitte just ülearu vaimustuses. Mõnikord, kui tal õhtuti voodis und ei tule, peab ta endamisi aru, kas peaks seal ehk veel ühe akna puruks laskma). Nii et mine parem heaga Hageni Tervisekämpingust mööda.

Ja pärast Hageni Tervisekämpingut tuleb mets, kus lumi painutab puude oksi nii, et need peaaegu su pead puudutavad. Seda kutsutakse muinasjutumetsaks. Taamal seisab Sally roheline maja, aga selle juures pole suurt midagi muinasjutulist. Elutoaaknast potilille tagant paistavad Sally lillakad keemilised lokid. Sally märkab sind samuti. Võid selles kindel olla. Sally näeb kõike. Kui sa ka tillukese hiirekesena hääletult tema rohelisest majast mööda roomaksid, talvine maskeerimisülikond seljas – Sally märkaks sind igal juhul. Lõunauinakut ta ka ei tee.

Ent kui sa oled Sally majast õnnelikult mööda saanud, jõuad viimaks sillani, mis viib üle Vilgukivioru jõe. Kui sa siis üle silla ja mäest üles paremale lähed, jõuad Gunnvaldi tallu. Kui sa üle silla ei lähe, vaid pöörad vasakule ja astud mäenõlvast üles, jõuad sa Tonje ja tema pere tallu. Rohkem talusid siin mäejalamil polegi.

Ja nüüd sa siis oledki Vilgukiviorus. Tere tulemast!