Оглавление
Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan
esimene jagu. Lahkumine
teine jagu. Uudismaa
kolmas jagu. Toimetaja
neljas jagu. Võitlus
viies jagu. Kiirrännak
kuues jagu. Rotatsioonimasin
seitsmes jagu. Erastamine
kaheksas jagu. Meeskonnavõit
üheksas jagu. Vahetus
kümnes jagu. Kooliraha
üheteistkümnes jagu. Tallinn
kaheteistkümnes jagu. Kuritegu
kolmeteistkümnes jagu. Tõnisson
neljateistkümnes jagu. Vaherahu
viieteistkümnes jagu. Kultuur
kuueteistkümnes jagu. Tagasi
seitsmeteistkümnes jagu. Poliitika
kaheksateistkümnes jagu. Võrk
üheksateistkümnes jagu
kahekümnes jagu. MBO
kahekümne esimene jagu. Vaikus
kahekümne teine jagu. Ähvardus
Отрывок из книги
2015. aasta suvel mõtlesin, et jätan lahkumistseremoonia üldse ära. Aga eneselegi üllatuseks kirjutasin „Eluaegse” mõne kuuga valmis ja kui käsikiri oli trükki minemas, tekkis idee siduda nende mällu, kes ei olnud veel märganud, et mind enam ei ole, kokku kaks asja – romaaniesitlus ja Eesti Meediast äraminek. Ühesõnaga, ilukirjanduse ja ajakirjanduse topeltespresso, milleks näis kõige paremini sobivat tõsieluline näitemäng. Draamavorm on igal juhul tõesem dramaatilistest tänukõnedest, mida kolleegidel olnuks ebameeldiv ette kanda ja mul veel ebamugavam kuulata.
Mõtlesin välja viis stseeni, mis illustreerivad mu tööaastate kõige murdelisemaid hetki. Ajatruus järjestuses kohtun Karl Vaino, Edgar Savisaare, Heldur Tõnissoni, Schibstedi presidendi Rolv Erik Ryssdali ja Margus Linnamäega. Pealkirjaks sai „Suudlus Postimehega”. Tahtsin rõhutada tundeid, ehkki, kui olla täpne, siis ei ole ma ainsatki Postimehe töötajat kunagi nagu kord ja kohus suudelnud. Ja kui pidada Postimehe algeks maskuliinsust, siis tulenevad sellest pealkirjast täiesti eksitavad signaalid. Aga teatritükk ilma kerge intriigita olekski kujuteldamatu, nagu Moliére või Mozart ilma parukata.
.....
Tegelikult Kalev kaotas. Keegi jube grusiin Bitšiašvili või kes iganes karvane tagakaukaaslane oli viimasel sekundil visanud võidukorvi. Minu ennustatud numbrid olid valed nagunii. Kohutav!
Aga kas see prohmakas oli midagi erakordset Edasi ajaloos? Vaevalt. Vanemad olijad jutustavad, kuidas lehte lipsas uudis kevadisest vähipüügist Peipsi järves. Oli olnud kevad, lehes auk ja paraja suurusega nupuke sekretariaadi kastis seismas. Pärast selgus, et see nupp oli seal oma järge oodanud ligi aasta. Suurem õnnetus oli siiski see, et Peipsist pole kunagi vähki püütud – neid seal lihtsalt pole. Viga tekkis sellest, et masinakirjutaja oli väljapüügi asemel kogemata tippinud vähjapüük. Siis saabus keeletoimetaja Helju Vals, karjatas, haaras oma punase pliiatsi ja tegi otsustava paranduse: vähjapüügi asemele vähipüük.
.....
