Оглавление
Mart Laar. Emajõgi 1944
SISSEJUHATUSEKS
EESSÕNA TEISELE, PARANDATUD JA TÄIENDATUD TRÜKILE
SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE
Punaarmee sissetung Eestisse ning üldmobilisatsioon 1944. aasta veebruaris
Punaarmee pealetungi peatamine Narva all ja Sinimägedes
Saksa armee ja Punaarmee ülesehitus ning relvastus Eesti lahingute ajal
PUNAARMEE TUNGIB LÕUNA-EESTISSE
Punaarmee Balti operatsiooni algus
Eesti piirikaitserügemendid Lõuna-Eesti kaitselahingutes
TARTU
Võitlusgrupp „Wagner” Lõuna-Eestis
Punaarmee suurrünnaku algus Tartu all
Punaarmee vallutab Tartu. 25. –26. august 1944
VOLDI
Kärevere sillapea teke
Saksa üksuste katse hävitada Kärevere sillapea. 24.–27. august 1944
KOJUTULEK
JR 200 moodustamine ja tegevus Soomes
Soomepoiste tagasipöördumine Eestisse
JR 200 Eestis
PUPASTVERE
Saksa väejuhatuse plaanid olukorra stabiliseerimiseks Tartu all
Pupastvere lahing. 28. august 1944
Soomepoisid vallutavad Naela ja Õvi. 29.–30. august 1944
KÄREVERE
37. ja 38. politseipataljoni moodustamine
38. politseipataljon vallutab Kärevere mõisa. 29.–30. august 1944
TARTU TAGASIVALLUTAMISKATSE
Lahingud Jõesuu sillapeal
Armeegrupi „Narva” ettevalmistused Tartu tagasivallutamiseks
Lahingud Tartu sillapeal. 4.–6. september 1944
LUIGELAUL
Punaarmee ettevalmistused Tallinna-operatsiooniks
Saksa vägede taandumine Eestist – operatsioon „Aster”
Saksa armee eesti üksused Emajõe lahingutes. 17.–18. september 1944
Otto Tiefi valitsuse ametisseastumine ning tegevus
KOKKUVÕTE
VIITED JA MÄRKUSED
Auastmete võrdlev tabel
Selgituseks
Отрывок из книги
Eestlased on oma vabaduse eest korduvalt võitlema pidanud. Meie ajaloos on koha leidnud nii kaotusega lõppenud muistne vabadusvõitlus 1208–1227 kui võidukas Vabadussõda 1918–1920. Võitlus vabaduse eest on võitlus vabaduse eest aga sõltumata sellest, kas see antud hetkel lõpeb võidu või kaotusega. Sest kokkuvõttes võitlevad enda vabaduse eest seisvad rahvad alati kõike väljapanevalt.
Seda valusam on haav, mis löödi eestlaste hinge „hääletu alistumisega” 1939–1940. Mida küll pidid tundma koolipoistena Vabadussõjas Eesti eest võidelnud mehed, kes täisikka jõudnuna pidid tunnistama, kuidas võõras vägi lastakse vastupanuta maale, kuidas hävitatakse nende elutöö, kuidas teadmatusse kaovad nende sõbrad, omaksed ja lõpuks nad isegi.
.....
Punaarmee pealetungi algus sundis Saksa väejuhatust taandumisega kiirustama. Jaanilinna sillapeal asuvatele 11. SS-soomusgrenaderidiviisile „Nordland” (taani ja norra vabatahtlikud) ja 4. SS-soomusgrenaderibrigaadile „Nederland” (hollandi vabatahtlikud) anti korraldus ööl vastu 25. juulit 1944 oma positsioonid maha jätta ning tõmbuda Narva jõe taha. Kui Jaanilinna sillapea evakueerimine toimus üldiselt plaanipäraselt, siis 25. juuli hommikul linnast põhjas alanud Punaarmee rünnak lõi Saksa väejuhatuse kavad segamini. Tule-ettevalmistuse käigus andis Nõukogude suurtükivägi siin 20. Eesti SS-Diviisi 46. rügemendi kaitsepositsioonide pihta võimsa tulelöögi, hävitades suurema osa kaitserajatistest ning läbimurdelõiku katnud üksustest. See võimaldas Punaarmee ülekaalukatel jõududel suhteliselt kergesti jõgi ületada ning jõuda kesk päevaks Tallinn-Narva maanteeni, kus nende edasitung peatati eesti ja Saksa üksuste poolt, mis võimaldas Narvast välja tõmbuvatel Saksa üksustel linnast lahkuda.
26. juulil tungis Punaarmee sakslastest maha jäetud ja purustatud Narva linna. Saksa põhijõud olid selleks ajaks taandunud Sinimägedes asuvale Tannenbergi liinile. Halvasti teostatud rindeõgvendamine läks neile kalliks maksma. Raskeid kaotusi kandis 20. Eesti SS-Diviisi 46. rügement, täielikult hävis aga vale taandumistee valinud SS-brigaadi „Nederland” 48. rügement „General Seyffardt”. Järelejäänud väheste jõududega tundus ka õgvendatud rindejoone kaitsmine SSi III Germaani Soomuskorpusele, millele allusid „Nordlandi” diviis, 20. Eesti SS-Diviis ja „Nederlandi” brigaad, ülejõukäiva ülesandena.
.....
