Читать книгу LasseMaia detektiivibüroo. Muumiamõistatus - Martin Widmark - Страница 6

Soe suvepäike särab kõrgel Valleby linnakese kohal. Kirikutänava väikeses välikohvikus istuvad kaks last ja söövad jäätist. Need on Lasse ja Maia.

Nad on parimad sõbrad, kuigi täna on Maia Lasse peale natuke pahane.

„Kujuta ette!“ ütleb Lasse ega tee Maia etteheitvatest pilkudest väljagi. „Eile sai kool läbi ja ees ootab pikk mõnus suvevaheaeg. Võtame kõik see aeg päikest, ujume ja sööme jäätist. Nii tore!“

Ta nõjatub tooli seljatoele ja tõmbab nokkmütsi silmadele. Maia kraabib oma jäätisetopsiku tühjaks.

Ta ohkab raskelt ja silmitseb Lasset.

Seal see poiss nüüd istub ja naudib elu, samal ajal kui tema on nördinud ja torssis.

„Mõtle parem kõikide sulide ja kaabakate peale, kellel ei ole suvevaheaeg. Maailmas on nii palju petiseid ja kelme, aga meie istume siin ja mugime jäätist. Juba mitu kuud pole midagi põnevat juhtunud. Töötu detektiiv on täiesti mõttetu tegelane,“ pahandab Maia.

Asjalood on nimelt nii, et Lassel ja Maial on kahe peale detektiivibüroo. Nende kontor on Maia keldris. Seal on neil kõik, mida juhtumite lahendamiseks vaja. Talvel või kehva ilmaga istuvad nad oma keldrikontoris ja loevad pakse kriminaalromaane.

Aga nüüd on suvi ja ilm on ilus.

„Ma lähen ostan ajalehe,“ ütleb Maia.

Lasse pomiseb midagi oma mütsinoka alt. Maia kõnnib otse üle suviselt tühja tänava kioski juurde, mis asub kiriku kõrval.

Hetk hiljem ei ole vaikusest enam jälgegi. Maia tormab üle tänava ja vehib linnakese ajalehe, Valleby Sõnumitega.

Varblased, kes laua alt toidupuru nokkisid, lendavad kohkunult laiali.

„Vaata, Lasse! Lõpuks ometi on midagi juhtunud,“ ütleb Maia hingeldades.

Lasse ajab end sirgu ja vaatab lehte, mille Maia tema ette lauale laotab.

„Krister Lönn!“ pahvatab Maia. „Ta on ju isa sõber. Nad mängivad pärastlõunati koos golfi.“

Maia ja Lasse lappavad kiiresti leheküljeni 10. Seal on kirjas, et öövalvur valvab just seda saali, kus asuvad muuseumi kõige väärtuslikumad esemed.

Saali ukse suleb öövalvur ise seestpoolt, kui ta vahetus algab. Krister Lönn tuli tööle õhtul kell kaheksa ja öö oli rahulik. Ent hommikul, viis minutit enne üheksat, kui ta valmistus koju minema, nägi ta äkitselt, kuidas muumia liigutama hakkas ja ruumis ringi käis. Kabuhirmus valvur keeras ukse lukust lahti ja jooksis trepist üles, muuseumijuhataja Barbro Palmi kabinetti. Sealt helistas ta juhatajale ja teatas ka politseisse.