Читать книгу LasseMaia detektiivibüroo 10. Safranimõistatus - Martin Widmark - Страница 5

„Minu arvates on see päris jube,” teatab Lasse ja võtab kaneelisaiast ampsu.

„Mh-mh,” vastab Maia ja vaatab unelevalt läbi kohvikuakna detsembripimedusse.

„Lehes on kirjas, et ta võib olla liikvel kusagil Valleby kandis,” jätkab Lasse.

Sara tuleb nende laua juurde.

„Äkki tahate veel natuke kakaod? Mäletate ju, et minu ja Dino juures ei pea te kunagi raha maksma?”

Lasse naeratab Sarale korraks mokaotsast. Sara ja Dino Panini peavad Vallebys mõnusat kohvikut ning ükskord, kui kohvikut mitu korda järjepanu rööviti, aitasid Lasse ja Maia neid.

Aga nüüd näeb Sara, et miski vaevab Lasset, kuigi poiss proovis just vapralt naeratada.

„Kas te räägite sellest jubedast Robbert Vikist? Sellest, kes eelmisel nädalal panka püüdis röövida?”

Lasse ja Maia noogutavad.

„Muhammed Karaat väidab, et teda olla meie linnakeses nähtud,” ütleb Lasse.

„Võib-olla tahab röövel sadamas mõnele laevale hüpata ja riigist lahkuda,” pakub Maia.

„Aga raha ta pangast küll ei saanud,” ütleb Sara. „Paras talle! Ta pillas raha täis koti maha, kui uksemati taha komistas. Samal ajal läks valvesignalisatsioon tööle, nii et ta tormas lihtsalt minema.”

Panini & Bernardi kohviku uks avaneb. Ootamatu heli paneb Lasse ja Maia võpatama. Ka Dino vaatab eemalt oma kohviaparaadi juurest murelikult ukse poole. Aga sisse tuleb ainult Ronny Hazelwood, hotellidirektor.

„Tere õhtust,” lausub ta naeratades. „Neli safranisaiakest luutsinapäevaks, palun. Ja et nad oleks ikka tõeliselt kuldkollased!”

Sara ruttab tagasi kassa juurde, paneb neli saiakest paberkotti ja ulatab koti Ronny Hazelwoodile.

„Need olid nüüd vist viimased,” ütleb ta. „Homseks peame uued küpsetama.”

Hotellidirektor kergitab kaabut ja tänab.

„Minu meelest nägi ta kaunis ohtlik välja,” ütleb Lasse, kui Ronny on väljunud.

„Kes?” küsib Maia. „Ronny Hazelwood?”

„Äh, Maia, muidugi mitte,” ütleb Lasse. „Robbert Vik ikka. Kas sa lehes pilti ei näinud?”

„Nägin küll,” vastab Maia. „Minu meelest peaksime me lähemal ajal silmad lahti hoidma.”

Äkitselt kuulevad nad pagaritöökojast, mis asub kohviku tagaruumis, meeleheitlikku karjatust. Uksekardin lükatakse ühe ropsuga eest ja välja tuleb noor mees, keda Lasse ja Maia väga hästi teavad. See on kino Rio kunagine maiustustemüüja!