Читать книгу LasseMaia detektiivibüroo. Loomapoemõistatus - Martin Widmark - Страница 5

„Oota, Lasse,” ütleb Maia. „Ma pean veel ühest kohast läbi käima.”

Lasse ja Maia on toidupoes. Maia läheb ühe hiljuti avatud leti juurde, mis asub väljapääsu lähedal.

Lasse vaatab leti kohal rippuvat silti:

„Kas sa saaksid sellest koopia teha?” küsib Maia.

Ta ulatab leti taga istuvale suurele habemega mehele ühe võtme.

„Rattaluku võti,” ütleb mees, kelle nimi on ilmselt Taleb. „Muidugi. Natuke läheb aega.”

Habemega mees võtab Maia võtme vastu ja kinnitab selle ühe aparaadi vahele. Seina peal ripub ilmatu hulk läikivaid lihvimata võtmetoorikuid.

Taleb valib neist ühe välja ja paneb Maia võtme kõrvale aparaadi vahele. Siis vajutab ta ühele nupule ja hakkab koopiat lihvima.

Lasse loeb plakatit, mis on kinnitatud Talebi leti külge:

LOOMAD VABAKS!

PROTESTIKOOSOLEK

TÄNA KELL 16

Niimoodi on plakatil suurte tähtedega kirjas.

„Sedasi, väike preili,” ütleb Taleb ja paneb mõlemad Maia võtmed leti peale. „Kokku siis 50 krooni.”

„Aitäh,” ütleb Maia ja maksab raha ära.

„Pole tänu väärt,” ütleb Taleb. „Ma armastan võtmeid, aga vihkan lukus uksi.”

Lasse ja Maia vaatavad teineteisele küsival pilgul otsa.

Mida see mees küll sellega võis mõelda, juurdlevad nad. Maia pistab oma võtmed taskusse.

„Mis koosolek see on?” küsib Lasse ja osutab leti külge kinnitatud plakatile.

„Me koguneme siin poe ees kell neli,” ütleb Taleb, „et avaldada meelt loomade puuris pidamise vastu. Mitte ühtegi looma ega inimest ei tohiks nii halvasti kohelda. Kõik on väga oodatud.”

„Aitäh,” ütlevad Lasse ja Maia ning hakkavad ukse poole minema.

„Aga ... vabandust,” ütleb Taleb äkki. „Ma unustasin ühe asja. Kas ma tohiksin väikese preili võtit korraks tagasi küsida?”

Maia ulatab oma võtme uuesti üle leti.

Ta vaatab koos Lassega pealt, kuidas Taleb võtme võtab ning selle mingisugusesse pehmesse massi vajutab. See näeb välja nagu plastiliin. Siis võtab mees võtme välja ja silmitseb rahulolevalt pehme massi sisse jäänud jälge.

„Ma kogun võtmete jäljendeid,” seletab habemik. „Mul on rohkem kui viie tuhande võtme jäljendid. Suur tänu teile.”

„Pole tänu väärt,” vastab Maia.

„Imelik tüüp,” sosistab Lasse Maiale, kui nad väljapääsu poole suunduvad.

„Armastab loomi, vihkab lukus uksi ja kogub võtmejäljendeid,” ütleb Maia ja tõmbab jopeluku kinni.

Kui nad toidupoe ette tänavale jõuavad, sajab vihma.

„On alles ilm,” ütleb Maia ja keerab oma rattaluku kähku lahti.

„Läki kontorisse, teeme kakaod,” pakub Lasse välja.

„Hea mõte,” vastab Maia ja paneb rattakiivri lõua alt kinni.

Aga täpselt siis, kui nad tahavad hakata ära sõitma, hõikab neid keegi. See on Miranda, tsirkusedirektori tütar.