Читать книгу Lassemaia detektiivibüroo. Jalgrattamõistatus - Martin Widmark - Страница 5

„Ma annan otsad!” ähib Lasse.

Ta on näost tulipunane ja higi voolab mööda ta laupa alla.

„Lase edasi!” karjub Maia.

Ta vehib kätega ja ergutab.

„Ma ei jaksa enam!” ütleb Lasse.

„Veel kolm! Pinguta!”

Lasse teeb kelgumäe juures muruplatsil kätekõverdusi. On südasuvi ja ilm on väga palav.

„Sa saad hakkama,” ütleb Maia. “Pinguta!”

Lasse võtab end kokku ja tal õnnestubki veel kolm kätekõverdust teha. Siis langeb ta jõuetult murule.

„Tubli, Lasse!” kiidab Maia. „Väga hästi läheb!”

Lasse kuivatab laubalt higi. Siis ajab ta end püsti.

„Nüüd on küll ikka korralikult treenitud,” ütleb ta. „Terve talve ja kevade takkapihta. Loodetavasti sellest piisab.”

„Palun, võta,” ütleb Maia ja annab talle hüppenööri. „Sada kahekordset hüpet.”

Lasse ohkab ja hakkab peale. 1, 2, 3, 4, 5. Ta hüppab tükk aega ja Maia loeb:

„97, 98, 99 ja ... 100! Hea töö!”

Maia ulatab Lassele veepudeli.

„Nüüd ratta selga,” ütleb ta, kui Lasse on joonud.

Lasse ronib sadulasse ja paneb kiivri pähe.

„Sinna üles,” ütleb Maia ja osutab künka tipule.

„Olgu.”

„Ja siis alla tagasi.”

„Olgu.”

„Viis korda!”

„Sa oled maailma kõige karmim treener,” ütleb Lasse Maiale.

„Kas sa tahad võita või ei?” küsib Maia.

Lasse noogutab ja väntab minema. Ta muudkui rühib kelgumäe tippu ja veereb jälle alla tagasi.

Kui ta viiendat ja viimast korda alla jõuab, heidab ta pikali maha.

„Kui ma homme ei võida, siis on kõik tühi vaev.”

„Jah,” ütleb Maia naeratades. „Siis oled sa saavutanud ainult parema vormi ja tugevamad lihased. Ja kes see siis seda tahab, eks.”

Lasse naerab ja tõuseb püsti. Seejärel teeb ta oma seljakoti lahti. Ta võtab välja kaardi ja voldib selle ettevaatlikult murule.

„Näe, vaata,” ütleb ta innukalt ja näitab kaardile.