Отрывок из книги
Harryle ja Rose’ile, mu säravatele tähtedele.
Allie hingas aeglaselt välja ja surus alla kiusatuse oma pea roolile toetada. Ta oli kurnatud, rohkemgi veel, ja talle oli juba pähe turgatanud mõte, et nad võiksid selle öö magada autos. Taevas teadis, kui väsinud nad olid!
.....
Ta läks elutoa nahkdiivani poole. See oli vana ja kulunud. Kuid ta teadis omast käest, kui mõnusalt pehme ja sile see puudutusel tundus. Ta pani Wyatti sellele istuma ja istus ta kõrvale.
„See diivan oli lapsepõlves mu lemmikkoht lugemiseks,“ ütles ta, patsutades üht selle käetuge. „Eriti veel vihmastel päevadel.“
.....