Villa järve ääres

Villa järve ääres
Автор книги:     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывов: 0 1647,97 руб.     (22,26$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную версию Электронная книга Жанр: Зарубежные любовные романы Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2014 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949948550 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 18+ Оглавление Отрывок из книги

Описание книги

Autor on ka käesolevas romaanis läinud ajas tagasi selle põlvkonna juurde, kelle noorus ja kujunemisaastad sattusid saatuse tahtel Eesti Vabariigi hävingu ning okupeerimise ajale, selle põlvkonna üleeelamiste ja elamata elude juurde. Romaan algab sõjaeelses Eesti Vabariigis, kui peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde idüllilisse villasse järve ääres. Seal sõbruneb ta villa omaniku tütre Violetaga, keda ta küll imetleb, ent ka kadestab. Elu on ilus ja tulevik paistab avanevat ahvatlevana tema ees. Varsti aga muutub kõik, vene vägede sissetung ja okupatsioon kehtestab hoopis teised mängureeglid, mil eestlased võisid omaks pidada vaid oma unistusi… Lugu saab üllatava järje pool sajandit hiljem samas Järvepilgu villas, kus kõik kunagi alanud oli, ja siis selgub ka, kas Maret ja Violeta suutsid oma unistused ka täide viia…

Оглавление

Ira Lember. Villa järve ääres

I Pilved villa kohal

Tee viib järve äärde

Järvesilma villa

Täditütred

Sõbratarid

Rivaalid

Eraõpetaja

Pilved villa kohal

Uued tuuled, uued kombed

Pilved üle maa ja mere

Häving

Luhtunud lootused

Viimased hetked

Võõrad suled

Mahajäetud

II Järvepilgu pansionaat

Sügis järve ääres

Järvepilgu pansionaat

Kellaviietee

Mannerheimi pildi all

Äravahetatud elud

Отрывок из книги

Üks noor neiu kõndis mööda alleed järve äärde ning jõudes järve kaldale, seisatas ja vaatas kui armunu peegelsiledat vett. Ta ju armastaski seda järve, armastas tema vee sillerdust, tema peegeldust ja pidas seda järve oma heaks ja ustavaks sõbraks. Järv oli sõber, kellele sai peale silmsideme ka kõiki oma tundeid välja näidata. Järve ees ei olnud vaja teeselda ega lasta end paremana näida, mis inimeste juures nii oluline oli. Järv ju kannatas kõik välja. Olgu naeru või raevu, isegi nuttu. Teadjate sõnul olevat ennevanasti siia järve nii mitugi noort naist end uputanud, kui mõisahärra nad häbisse saatnud. Või oli see paljas legend? Ehk valvsate emade väljamõeldis, et tütreid kasinaks kasvatada.

See noor neiu, kes juba lapsena selle järvega sinasõber, oli Maret Kolk. Esmatutvus järvega toimus Maretil küll selle järve teises otsas, seal, kus järvesopp ulatus alevisse välja ja kus alevilapsed supelda armastasid.

.....

Heinrich Shwani Aadu respekteeris, nii nagu kogu ümbruskonna rahvas.

Mõne aja pärast müüs Aadu oma väikese vanematelt päritud maja alevikus maha ja kolis linna. Aasta pärast palus ta oma naiselt juba ise lahutust. Siis aga lõi Milde kõhklema, sest kuuldavasti oli mees end linnas tõepoolest kokku võtnud ja ega siis vana arm nii kergesti roosteta. Ja paistis, et Milde oleks nõus isegi mehega ära leppima. Talle tegi aga tuska, et miks mees nüüd lahutust tahtis? Miks ometi? Seal oli kindlasti mõni teine naine mängus! Ja kuigi ta ise polnud Aadut enam nii väga tahtnud, siis teisele ka ei tahaks ega raatsiks oma meest anda...

.....

Подняться наверх