SPQR. Vana-Rooma ajalugu
Описание книги
"SPQR“ on Rooma ajaloo uus käsitlus ühelt maailma väljapaistvaimalt antiigiuurijalt. Mary Beard ei uuri mitte ainult seda, kuidas Rooma kasvas Kesk-Itaalia tähtsusetust külakesest suurriigiks, mille valduses oli territoorium Hispaaniast Süüriani, vaid ka kuidas roomlased mõistsid iseennast ja oma saavutusi ning miks nad on veel tänapäevalgi olulised. See raamat on antiikse Rooma üllatusrohke, kõnekas ja usaldusväärne ajalugu. Raamat hõlmab tuhandeaastast perioodi, tutvustab kuulsaid ja ununenud roomlasi, heidab uut valgust Rooma kultuuri põhilistele seikadele orjapidamisest akveduktideni, ning uurib demokraatiat, rännet, usuvaidlusi, ühiskondlikku liikuvust ja ekspluateerimist impeeriumi laiemas kontekstis. Mary Beardi nutikalt kirjutatud tähelepanuväärne ja kriitiline analüüs ei vaatle üksnes seda, kuidas me antiikaja Roomat seni oleme käsitlenud, vaid valgustab ka põhjalikult, mida uut oleme arheoloogia vahendusel impeeriumi kohta õppinud. Rooma impeeriumi, vallutuste, julmuse ja liialduste ajalugu mängib meie igapäevaelus rolli veel tänapäevalgi, sest väitlused kodakondsuse, terrorismi ja üksikisiku õiguste üle ei ole kuhugi kadunud. SPQR on roomlaste endi lühend oma riigi kohta: Senatus populusque Romanus, „Rooma senat ja rahvas“, ning selles suurejoonelises raamatus muutuvad senat ja rahvas elavaks.
Оглавление
Mary Beard. SPQR. Vana-Rooma ajalugu
KAARDID
PROLOOG. ROOMA AJALUGU
ESIMENE PEATÜKK. CICERO SÄRAVAIM TUND
TEINE PEATÜKK. ALGUSES
KOLMAS PEATÜKK. ROOMA KUNINGAD
NELJAS PEATÜKK. ROOMA SUUR HÜPE EDASI
VIIES PEATÜKK. AVARAM MAAILM
KUUES PEATÜKK. UUS POLIITIKA
SEITSMES PEATÜKK. IMPEERIUMIST KEISRITENI
KAHEKSAS PEATÜKK. IGAPÄEVAELU
ÜHEKSAS PEATÜKK. AUGUSTUSE TEISENEMISED
KÜMNES PEATÜKK. NELITEIST KEISRIT
ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK. VARAKAD JA VARATUD
KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK. ROOMA VÄLJASPOOL ROOMAT
EPILOOG. ESIMENE ROOMA AASTATUHAT
EDASISEKS LUGEMISEKS
AJAJOON
TÄNUAVALDUSED
ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU
Отрывок из книги
Antiikaja Rooma on tähtis. Roomlaste eiramine poleks pelgalt ammuse mineviku suhtes silma kinnipigistamine, sest Rooma aitab meil tänase päevani piiritleda oma maailma ja iseenda mõtestamise viisi alates ülevatest teooriatest kuni labaste komöödiateni. Kahe tuhande aasta tagant on Rooma ikka veel läänemaailma kultuuri ja poliitika, kirjanduse ja maailmatunnetuse ning maailmas oma koha nägemise aluseks.
Julius Caesari mõrvamine märtsi iididel 44. aastal e.m.a on sellest ajast alates andnud omamoodi šablooni ja vahel ka kohmaka õigustuse türannide tapmiseks. Rooma impeeriumi territoriaalsed piirid on paika pannud tänapäeva Euroopa ja muudegi piirkondade poliitilise geograafia. Peamine põhjus, miks London on Suurbritannia pealinn, seisneb selles, et roomlased tegid sellest oma Britannia provintsi pealinna – ohtlikusse paika, mis asus teisel pool tsiviliseeritud maailma ümbritsevat suurt ookeani. Rooma on pärandanud meile arusaamised vabadusest ja kodakondsusest, aga ka imperialistlikust ekspluateerimisest, koos tänapäeva poliitikasõnavaraga „senaatoritest” „diktaatoriteni”. Ta on laenanud meile oma kõnekäänud – „karda kreeklasi, isegi kui nad toovad kingitusi” ja „mängib viiulit, samal ajal kui Rooma põleb” ning isegi „kus on elu, seal on lootust”. Ja ta on kutsunud esile naeru, aukartust ja hirmu enam-vähem võrdsel määral. Gladiaatorite võitlus on tänapäeval sama tulutoov nagu toona. Vergiliuse eepost Rooma asutamisest, „Aeneist”, on 20. sajandil peaaegu kindlasti rohkem inimesi lugenud kui 1. sajandil.
.....
Kunagine „isamaa isa” elas armetu aasta Põhja-Kreekas (tema virisev enesehaletsus ei mõju sümpaatselt), kuni rahvas hääletas tema tagasikutsumise kasuks. Vastuvõtul tervitasid teda tema toetajate hõisked, aga tema maja linnas oli lammutatud ja otsekui selleks, et mõtet lõpuni selgeks teha, oli selle asemele püstitatud vabadusjumalanna Libertase tempel. Cicero karjäär ei saanud enam õieti kunagi jalgu alla.
Põhjused, miks me seda lugu nii üksikasjalikult räägime, on väga lihtsad: roomlased ise kirjutasid sellest üsna palju ja suur osa sellest, mis nad kirja panid, on säilinud. Tänapäeva ajaloolased kurdavad sageli selle üle, kui vähe me võime antiikmaailma mõnest aspektist teada. „Mõelge vaid, mida kõike me ei tea vaeste elust,” kaebavad nad, „või naiste vaatenurkadest.” Tegelikult on see anakronistlik ja petlik mõtlemine. Rooma kirjanduse autorid olid peaaegu ainult mehed; või vähemasti on meieni jõudnud väga vähe naiste kirjutatud teoseid (keiser Nero ema Agrippina autobiograafia kaotsiminek on klassikalise kirjanduse jaoks kindlasti üks kõige kurvemaid näiteid). Need mehed olid peaaegu eranditult jõukad, ehkki mõnele Rooma luuletajale meeldis teeselda, nagu luuletajad vahetevahel ikka veel teevad, nagu nälgiksid nad katusekambrites. Need kurtmised jätavad aga kahe silma vahele ühe palju olulisema asjaolu.
.....