Читать книгу Armastus on kohal - Melodia Seraph - Страница 3

Mis asi üldse on armastus? Mis asi on armastus, mida me kõik taga ajame. Me nagu ei saaks olla üksi. Olla endaga. Ootame, et keegi tuleks ja teeks meile head. Lubaks meil ennast nautida. Käia seal, kus me sooviks käia. Siis oleks kõigel mõte. Ja oh seda nuttu, et mul on nii palju armastust mida jagada aga pole kellegagi seda jagada.

Nüüd aitab. Ma ei vaja kedagi, kes ütleks, et kui ma olen peenike või tumedate juustega või hoopis roheliste silmadega, siis ma oleks ilus. Teate mis - see inimene on seal kusagil olemas. Mine ja ole temaga. Küllap tema ongi see õige sinu jaoks.

Mul on neist mõttetutest suhetest küllalt saanud. Ma ei vaja enam kedagi, et ennast hästi tunda. Ma lähen ja olen endaga.

Mul on tuba broneeritud ja spa ajad kirja pandud. Ma lähen endaga kohtama. Ma lähen ennast ja endaga koos olemist nautima.

Oi, kui võrratu saab see reis olema. Ma naudin sügist ja selle värve. Sellepärast teeb selle sõidu veel erilisemaks, et on sügis. Punased lehed tumesinise taeva taustal. Pikad-pikad kuldsed read tumeda taeva taustal justkui vedel kuld oleks kaskedele langenud. Õhk on karge ja värske. Samas on päike soe. Olen ennast mähkinud suurde sooja kreemikasvalgesse kampsunisse. Sama värvi retuusid jalas ja pruunist seemisnahast pikad saapad, mille sääred on nii seksikalt kortsus mu peenete säärte ümber. Mu juuksed on lahti ja lokkis. Ma ei kasuta aksessuaare liialt - ma olen alati arvanud, et naine võiks kanda vaid neid ehteid mida ta on endale ise kinkinud või siis tulevikus tema abikaasa. Muud kila-kola ehted mulle ei meeldi. Veel vähem meeldib mulle uus trend, kus igal pool on hunnik poolvääriskive ümber nii, et iga liigutusega kõik koliseb.

Ma armastan pärle. Seega täiendab mu kreemikasvalget pehmet kampsunit vaid pärlitest tillukesed kõrvarõngad ja tilluke üleõla kott mis samuti seemisnahast. Seal hoian ma kõige kiiremini vajaminevat väärtuslikku kraami. Nagu rahakott, telefon, huulepulk, kätekreem ja väike pudelike lõhna. Kunagi ei tea millal on vaja olla ahvatlevalt lõhnav või jätta endast maha lõhnapilveke. Samas kui ma ise ei soovi lõhnada nagu lõhnaküünal vaid et mu lõhn oleks õrn ja aimatav.

Kõik muu on mul suures armsas reisikotis. Mu lemmikkott on kangast, suur ja triibuline.

Ahjaa - mul ikkagi on üks aksessuaar mida ma armastan nüüdsest. See on sall. Õrn ja naiselik sall lisab isikupära ja on mulle abiks ka paljudel muudel juhtudel aga eks sellest juba edaspidi.

Kas ma pole juba rääkinud, et ma nimelt sõidan autoga. Minu uue kauni maasturiga. Mulle meeldib, et sellel mustal maasturil on mustjas värv ja hele sisu. Kuulan mahedat muusikat ja naudin imelist sügist. Natuke tibutab vihma. Taevas on ikka nii tumesinine. Kogu loodus on kui maalitud. Igast vaatest saaks kauni maali.

Näen eemal silti, et tulemas on bensiinijaam ja mõtlen, et mul on sihtkohta veel mõnda aega sõita. Hea oleks bensiini võtta ja natuke jalga sirutada. Veeren kohale ja tangin auto ilma vaevata.

Lähen tanklasse ja võtan endale väga hea latte kohvi kaasa ja kõrvale tillukese shokolaadi. Ma armastan kohvi - eriti latte kohvi ja seda juues ma täiesti naudin ennast. Ma ei lisa kohvile suhkrut aga täna tahan ennast eriti hellitada ja tunda ennast romantiliselt ning seega ma võtan ühe väikese shokolaadi. Mulle nii meeldib, kui shokolaadi kaua suus imeda nagu karamellkommi, siis muutub hääl nii pehmeks ja sensuaalseks. Seega on mul väike shokolaad alati kotis. Sest mõtle, kui peaks tekkima võimalus, et sa kohe-kohe hakkad kedagi suudlema. Mis oleks veel mõnusam kui magus shokolaadi aroom ja lõhn suust. Tean, et see trikk toimib kuna tavaliselt meeldib mu suudlus neile keda olen nii suudelnud.

Naudin sõites oma kohvi ja lõpetan selle shokolaaditüki naudinguga.

Ja juba näengi oma sihtkohta!

Kaunis väike mugav hotell kus on ka spa.

Just väikelinna rahulikkus ja eraldatus lummas mind. Soovisin, et ei oleks suurlinnale omast konkureerimist ja seda, et iga hetk sa pead olema kellestki parem. Ja mis veel kõige tähtsam - parim emane, et sa ikka oleks seksuaalselt vastassoole vastupandamatu.

Teate, mulle meeldib enda eest hoolitseda ja kaunilt riietuda aga ma ei taha seda teha enam selleks, et kellelegi meeldida. Aitab. Ma teen seda vaid endale!

Nagunii ei meeldi ma kõigile, igaühe maitse on erinev. Nüüdsest on tähtis see, kui ma meeldin endale. Aga see ei tähenda, et ma enda hoolitsusele teeks allahindlust. Ei-ei!

See saab mu silmis nüüd kõige olulisemaks. See milline mina tahan olla ja välja näha, on nüüdseks oluline. Ega ma ka oma kirglikkust ja sensuaalsust kuhugi ei kaota. Ma hoopis asun seda suurendama. Minust saab love goddess. Armastus ei valitse mind vaid mina teda. Ma saan tugevaks ja kõike mida soovin nautida, naudin ise. Mul ei ole selleks vaja ühtki meest!

Niisiis esimesed sammud on tehtud.

Ma olen kohal!

Mu tuba on nii kuninglikult kaunis. Ma ei oleks sellisest kohast nii kaunist sisekujundust oodanudki. Kõigel on kuninglik puudutus juures. Näiteks on laes kaunid barreljeefid ja peegliraamid on kuldsed ning massiivsed. Kasutatud on parimat tehnikat ja kõik on uus, ilus ja puhas.

Möödusin ka sisseregistreerides suurejoonelisest restoranist, milles kindlasti soovin lõunatada.

Nüüd aga asume enda eest hoolitsema ja ennast hellitama. Kõige tähtsam on see, et mu ruumis on väga head vett ja tervituseks väike puuviljavaagen. Hammustan tulipunast õuna ja vaatan aknast välja. Unisesse udusse on mähitud kaunis kuldne metsaviir, mille ees peegelsile järv.

„Kindlasti lähen selle kaldale jooksma,“ mõtlen, kui õuna lauale panen ja asun oma kaasavõetud pagasit lahti pakkima. Kõigepealt voolab välja mu tumesinine siidist hommikumantel, mille oma eesmärgi kinnituseks enne sõitu poest läbi astudes ostsin.

See on pikk ja voolab justkui paitaks mu keha. Ma mõtlen, et kuidas ma küll ilma selleta elada sain. Juba üksi selle puudutamine muudab mind naiselikumaks ja sensuaalsemaks. Kujutan ette kuidas selle siidine pehmus mu sääri paitab ja mu valget rinda justkui võrgutades paljastab.

Oh... ja oleks siis mu ümber tugevad sihikindlad mehekäed. Juba ma näen vaimusilmas kuidas need karvadega kaetud käevarred mu puusadest haaravad, õrnalt mu siidise mantli paelast tõmbavad, kui mu keha paljastub poolenesti ja need käed mu rinda puudutavad....

Stop! Stop! Aitab!

Mis see siis on?! Mis lugu see oli enda nautimisest ja endale aja leidmisest ja sellest, et mul ei ole meest vaja? Ja siis leian end siin unistamas mehest ja tema kätest. Ja jälle käib mu mõttes vilkasmisi see tunne ning tunnen alakehas kuumavat kõditavat tunnet.

„Oh, aitab,“ heidan alistudes selle maagilise mantli voodile. Ma poleks aimanud, et see endas sellist võlujõudu kannab. Ja hakkan naerma oma mõttele, et see on tegelikult maagiline rüü. Nali aga läheb veel edasi kui kujutan, et see on hoopis tumesinine võlur Merlini rüü. Kujutades nüüd ette vanakest pika valge habemega Merlinit selles siidrüüs, kaob igasugune põletav tunne niuetest. Muigan veel pikalt selle nalja üle, mõeldes kui tuleku riideid seljast võtan, need kappi panen ja libistan end mugavatesse lillast sametist vabaaja riietesse. Need koosnevad dressipükstest ja kapuutsiga ülepea tõmmatavast dressipluusist, millel on lai valge siidist pael, mille kauniks lipsuks sõlmin.

Ümberriietatuna siirdun toast välja, et mõnuleda paar tundi spas. Kui hakkan ust sulgema, jään järsku vaatama oma toanumbrit, mis on 17. Mind läbib kummaline värin, justkui mõni enne. Tunnen, et see on hea enne kuna mu kõhtu tuleb soe ja samas rõõmustav tundmus. Jään veel mõtlema, et ma võtsin enne bensiini oma autole ja tšekil oli aeg 17:17. Pidasin juba siis seda kummaliseks kokkusattumuseks. Tore - siis on oodata midagi erilist.

Liigun selle tunde ajel reipalt spasse ja mind võtab vastu võrratu rahulik idamaine puuflöödi ja veevulinaga muusika.

Saan spa administraatorilt võtme, käteräti, pehme valge saunamantli, spa sussid ja linasest riidest spa püksikud ning pikalinase riide, millest hiljem ümber kaela sidudes saab spa rinnahoidja. Milline luksus ja mugavus. Ikka kõigele on mõeldud, et tunda ennast hästi ja hoolitsetuna.

Liigun oma kapi juurde ja vaatan numbrit ja see on 7. Naeratan ja mõtlen: „Oh, täna on õhus maagiat...“

Riietun lahti ja panen käteräti endale ümber. Kõigepealt lähen pesema. Mulle nii meeldib, et see on väike privaatne spa. Siin ei jookse ringi väikesed lapsed, ei piilu kurjalt vanemad inimesed, ei ole täis ületöötanud äri-inimesi. Korraga mahub sinna kümme inimest ja spa on mõeldud vaid hotelli külalistele. Seega vaid rahu armastavatele inimestele, kuna see ei ole koht kuhu tulla pidutsema või priiskama.

Sellest tulenevalt on siin täielik nauding näha, et duši juures on kõik vajalik pesemiseks. Kaunis valges korvikeses on kõik pesemiseks vajalik, koos kaunistuseks pandud läbipaistavas rohekas purgis üks lopsakas täiesti avanenud roosa roos. Ja kaunil valgeks värvitud puust redelil on pehmemast pehmemad roosidega valged käterätid. Selliseid pesemiskohti on siin kolm. Kokku moodustab kõik see kauni vaatepildi.