Оглавление
Michael D'Antonio. Tõde Trumpist
EESSÕNA 2016. AASTA VÄLJAANDELE TÕELINE TRUMP
SISSEJUHATUS
1. BROOKLYNI, QUEENSI JA KLONDIKE’I TRUMPID
2. POISSKUNINGAS
3. MANTLIPÄRIJA
4. HIRMU LINN
5. DONALD PÄÄSTAB KESKLINNA
6. TRUMP SIHIB KÕRGELE
7. KUULSUS DONALD
8. DONALD LOLLIDEMAAL
9. ÕNN SAAB OTSA
10. VAATEMÄNG NIMEGA TRUMP
11. UUS TRUMP
12. KANDIDAAT TRUMP
13. TRUMPI TELESÕU
14. „MINU ILU“
15. MITTEVÕHIKUNA VÕÕRSIL
POSTSKRIPTUM: PÜÜDES DONALDIT MÕISTA
TÄNUAVALDUSED
BIBLIOGRAAFIA
Отрывок из книги
Just nagu mõni solvunud koolitüdruk, otsustas Donald Trump, et ta ei räägi minuga enam kunagi. Olime seitsmest plaanitud intervjuusessioonist teinud viis, kui suur tehingusõlmija otsustas meie kokkuleppe tühistada. Me ei vestle enam omavahel. Mis selle põhjuseks oli? Ma kõnelesin kellegagi, keda tema vihkas. Tema temperamenti tundes ei tulnud see mulle üllatusena. Don, nagu ta palus mul end kutsuda, tunneb end solvatuna, kui inimesed tema tahtmist ei täida. Ning kui ta juba solvub, siis oled tema jaoks surnud. Nagu ta mulle ütles: „Kui keegi mulle midagi teeb, on ta minu jaoks surnud. See on läbi. Seda ei saa enam heastada. Ja mis siis? Maailmas on miljardeid inimesi. Teda polegi vaja.“
Mitu kuud hiljem helises mu telefon ja mobiiliekraan näitas, et helistajaks on „Trump Tower“. See kõne oli ühelt Trumpi juristilt – neid töötab tema heaks palju – nimega Michael Cohen. Ta soovis näha selle raamatu käsikirja, kuna ta oli kindel, et see on vigu täis. Ta tahtis mind „aidata“, et ma ei avaldaks midagi eksitavat. Me kõnelesime sellest, kuidas raamatute puhul fakte kontrollitakse ning kuidas lugeja ootab, et autor oleks sõltumatu. Kui teemaks olevale isikule jääb käsikirja puhul lõplik sõnaõigus, võiks ta sama hästi olla teose kaasautor, kuna see väljendab siis tema enda huvisid ja kallutatust. Trumpi puhul, kes kasutab kohtuhagisid relvana, jäi õhku ka võimalus, et minu sõnade üle hakatakse kohtusaalis lahingut pidama.
.....
Tavapoliitikud ei mõistnud, et ka „pasa postitamine“ võib uskujaid liita ning muuta nad tuimaks teiste esitatud faktide suhtes. Trumpi fännide gruppides ei kuulatud väliskriitikute arvamusi ning sisedissidendid said kohe ropu sõimu osaliseks. Arvamusküsitlejad ja poliitanalüütikud alahindasid Trumpi paljude kuude vältel. Mara Liasson esines 2015. aasta juunis avalikus riigiraadios (NPR) sellise arvamusega: „Ma usun, et see oli Donald Trumpi suurpäev. Aga edaspidi teda ignoreeritakse.“ Novembris ennustas U.S. News & World Reporti peamine poliitikakolumnist, et „Trumpi edu sulab“, ning statistikaekspert Nate Silver soovitas pressil „närveldamine lõpetada“, sest Trumpi toetajate baas moodustab vähem kui 8% valijatest. Veel nii hiljuti nagu 2016. aasta jaanuaris pidasid kihlveokontorid vabariiklaste põhifavoriidiks Marco Rubiot.7
Tõde Trumpi külgetõmbavuse kohta hakkas ekspertidele selguma siis, kui ta võitis New Hampshire’i eelvalimised ligi 20% ülekaaluga. Järgnesid võidud Lõuna-Carolinas ja Nevadas. Märtsi esimesel teisipäeval võitis ta seitsmes osariigis üheteistkümnest ning siis hakkas viimaks selguma, et Trumpi ei peata enam miski. Asjade tegelik seis, mis veel mõni kuu varem näis võimatuna, tekitas parteijuhtides nii suurt ärevust, et nad asusid paaniliselt ringi rabelema, leidmaks viise Trumpi võidu takistamiseks. Nende mure põhjuseks oli see, et Trumpi põhitoetajate vankumatusest hoolimata ei pruugi ta enda poolele võita piisavalt sõltumatuid ja demokraate, et tulla üldvalimistel võitjaks teise suurpartei arvatava kandidaadi Hillary Clintoni vastu.
.....
