Читать книгу Minu Barcelona. Mäe ja mere embuses - Mirjam Johannes - Страница 6

Lugu, mida ma siin tahan jutustada, poleks olemas ilma otsuste, hetkede ja juhusteta, mis jäävad aastate taha. On inimesi, kelle arust on see saatus. Minu arust on see lihtsalt elu, kus üks asi viib märkamatult teiseni. Päris algusest pihta hakata on aga keerulisem, kui esmapilgul võib tunduda. Barcelona tuli minu juurde kauges Argentina väikelinnas. Esimesed seemned istutasid mu südamesse energilised katalaanid Ruth ja Xavi, kellega koos vabatahtlikku tööd tegema sattusin. Eelkõige just Ruth hoolitses selle idanema pandud idee eest ning kastis-väetas seda tulevikuplaanidega. Lõpuks kandis see vilja ning 2012. aasta augustis maandusingi Barcelonas. Päike säras kõrgel ja sõbranna Ruth, kes mul tervitusplakatiga vastas lubas olla, oli lennujaamas suitsunurka otsides ära eksinud. Asjad ei lähe kunagi nii nagu planeeritud ning just tänu sellele jään ka mina ettenähtud kuude asemel Barcelonasse aastateks. Päris oma koduni on vaja veel palju inimesi ja olukordi üle elada, nii paljudes kohtades käia. Minu teekond pole olnud pikk – kõigest kolm aastat – ja seda saaks kokku võtta mitmel moel. Need teeviidad ja -tähised, millest siin juttu tuleb, on Barcelona tänavad, linnaosad, väljakud ja rannad. Need kohad on olnud tunnistajaks miljonitele lugudele, unistustele ja õnnetustele, muuhulgas ka minu omale. Ning mulle omakorda meeldib mõelda, et olen tallanud oma imepisikese raja nende ajatusse pinda.

Kuskilt tuleb aga alustada ja olgu selleks kõnealune kuumniiske augustikuu laupäev, kui Ruth ja Mirjam kõigi äparduste kiuste üksteist lennujaamas lõpuks üles leiavad.

Barcelona,

september 2015