Mõrtsuka jahil

Оглавление

Monika Rahuoja-Vidman. Mõrtsuka jahil

I peatükk

II peatükk

III peatükk

IV peatükk

V peatükk

VI peatükk

VII peatükk

VIII peatükk

IX peatükk

X peatükk

XI peatükk

XII peatükk

XIII peatükk

XIV peatükk

XV peatükk

XVI peatükk

XVII peatükk

Отрывок из книги

Monika Rahuoja-Vidman

Mis ometi toimub, ohkas Mets.

.....

„Kas läheme vaatame, mis seal sees... korteris on toimunud? Tunnistajaga saab hiljem ka pikemalt rääkida, kui vaja on, las rahuneb esialgu,“ tegi Mets ettepaneku ja mehed suundusid korterisse, kus, nagu postiljon Maire oli öelnud, tõesti väga külm oli. Esimesena jäi pilk tahtmatult pidama surnud naise silmadel. Need olid veidi pungis, pärani avatud, verevalumites ning Robert arvas neis nägevat imestust. Kuid kas ei peegeldu mitte alati ohvrite silmis küsimus miks, miks mina? Njah, arvatavasti mitte alati... mõned teavad, mida nad on teinud. Mõne kriminaalse jõugu liikmed näiteks...

Surnud naine paistis pealtnäha päris noor, peaaegu teismeline. Tema kleenuke keha äratas kaastunnet ja lokkis, heledad juuksed olid laiali mööda põrandat. Käsivartel olid kriimustused, arvatavasti oli naine end kaitsta püüdnud. Ta lebas pooleldi esikus, pooleldi toas. Robert vaatas üle ukse, see oli ilmselt elutuba, mille tagaseinas oli veel üks uks. Nii, sealt läheb siis magamistuppa.

.....