Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
I peatükk
II peatükk
III peatükk
IV peatükk
V peatükk
VI peatükk
VII peatükk
VIII peatükk
IX peatükk
X peatükk
XI peatükk
XII peatükk
XIII peatükk
XIV peatükk
XV peatükk
XVI peatükk
XVII peatükk
Monika Rahuoja-Vidman
Mis ometi toimub, ohkas Mets.
.....
„Kas läheme vaatame, mis seal sees... korteris on toimunud? Tunnistajaga saab hiljem ka pikemalt rääkida, kui vaja on, las rahuneb esialgu,“ tegi Mets ettepaneku ja mehed suundusid korterisse, kus, nagu postiljon Maire oli öelnud, tõesti väga külm oli. Esimesena jäi pilk tahtmatult pidama surnud naise silmadel. Need olid veidi pungis, pärani avatud, verevalumites ning Robert arvas neis nägevat imestust. Kuid kas ei peegeldu mitte alati ohvrite silmis küsimus miks, miks mina? Njah, arvatavasti mitte alati... mõned teavad, mida nad on teinud. Mõne kriminaalse jõugu liikmed näiteks...
Surnud naine paistis pealtnäha päris noor, peaaegu teismeline. Tema kleenuke keha äratas kaastunnet ja lokkis, heledad juuksed olid laiali mööda põrandat. Käsivartel olid kriimustused, arvatavasti oli naine end kaitsta püüdnud. Ta lebas pooleldi esikus, pooleldi toas. Robert vaatas üle ukse, see oli ilmselt elutuba, mille tagaseinas oli veel üks uks. Nii, sealt läheb siis magamistuppa.
.....