Sa oled alati arvanud, et sul on vaja tohutult palju asju… Kuni sa lahkud, kaasas vaid telefon, rahakott ja ema foto. Marin pööras oma vanale elule selja ja lahkus kellelegi sõnagi lausumata. Keegi ei tea tõde nende viimaste nädalate kohta. Isegi tema parimal sõbral Mabelil pole aimu, mis juhtus. Kuigi Marin on põgenenud Californiast tuhandete miilide kaugusele New Yorki, igatseb ta maailma, mis vanaisa surma järel kokku varises. Nüüd, mitu kuud hiljem, on ta üksinda talvevaheajaks tühjaks voolanud ühiselamus ja ootab külla Mabelit. Marin peab silmitsi seisma kõigega, mis on ütlemata jäänud, ning lõpuks astuma vastu üksildusele, mis on end tema südames sisse seadnud. See kaunis, südantmurdvalt aus portree leinast tuletab meile meelde, kui oluline on hoida neid, keda armastame. „Meiega on kõik korras” on Nina LaCouri viies romaan, mis võitis Ameerika Raamatukogude Ühingu 2018. aasta parima noorteromaani auhinna – Michael L. Printz Awardi. Ilus nagu parimad mälestused, kurb nagu parimad laulud, lootusrikas nagu su kaunimad unistused. – Siobhan Vivian
Оглавление
Nina LaCour. Meiega on kõik korras
Esimene peatükk
Teine peatükk
Kolmas peatükk
Neljas peatükk
Viies peatükk
Kuues peatükk
Seitsmes peatükk
Kaheksas peatükk
Üheksas peatükk
Kümnes peatükk
Üheteistkümnes peatükk
Kaheteistkümnes peatükk
Kolmeteistkümnes peatükk
Neljateistkümnes peatükk
Viieteistkümnes peatükk
Kuueteistkümnes peatükk
Seitsmeteistkümnes peatükk
Kaheksateistkümnes peatükk
Üheksateistkümnes peatükk
Kahekümnes peatükk
Kahekümne esimene peatükk
Kahekümne teine peatükk
Kahekümne kolmas peatükk
Kahekümne neljas peatükk
Kahekümne viies peatükk
Kahekümne kuues peatükk
Kahekümne seitsmes peatükk
Kahekümne kaheksas peatükk
Kahekümne üheksas peatükk
Kolmekümnes peatükk
Tänusõnad
Отрывок из книги
Enne lahkumist küsis Hannah, kas ma olen kindel, et saan hakkama. Ta oli niigi juba tund aega viivitanud, kuni kõik uksed olid talvevaheajaks suletud ja kõik peale koristajate ära läinud. Ta oli kokku voltinud tohutu hunniku pesu, kirjutanud ühe e-kirja, otsinud oma jõletu paksust psühholoogiaõpikust lõpueksami küsimuste vastuseid, et kontrollida, kas tal oli kõik õigesti läinud. Tal olid otsa saanud kõik aja täitmise viisid, nii et kui ma ütlesin „Jah, ma saan hakkama”, ei jäänud tal muud üle kui mind uskuda.
Aitasin tal kohvrit trepist alla tarida. Ta kallistas mind kõvasti ja ametlikult ning ütles: „Me tuleme tädi juurest tagasi kahekümne kaheksandal. Sõida rongiga New Yorki mulle külla ja läheme koos teatritesse.”
.....
Taevas on tumedaim sinine, iga täht selge ja hele. Mu peopesad on jalgadel soojad. Üksi saab olla mitut moodi. Ma tean, et see on tõde. Ma hingan sisse (tähed ja taevas). Ma hingan välja (lumi ja puud).
Üksi saab olla mitut moodi, ja eelmisel korral ei olnud see nii.
