Muutuv aju

Muutuv aju
Автор книги: id книги: 664244     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 1507,54 руб.     (14,73$) Читать книгу Купить и скачать книгу Электронная книга Жанр: Зарубежная психология Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2015 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949529544 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 16+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

„Kaasakiskuv. Doidge’i raamat on tähelepanuväärne ja lootust sisendav lugu inimaju lõpmatust kohanemisvõimest.” Oliver Sacks „Avastus, et meie mõtted suudavad muuta meie aju struktuuri ja talitlust – ja seda isegi vanas eas – on närviteaduse viimase nelja sajandi tähtsaim läbimurre. Menukite autor, psühhiaater ja psühhoanalüütik MD Norman Doidge tutvustab meile selles murrangulises teoses geniaalsete teadlaste uuringuid aju neuroplastilisusest ning kirjeldab hämmastavaid lugusid inimestest, kes on tänu nende avastustele tervenenud: insuldijärgsed patsiendid; naine, kelle poolik aju ennast terviklikuks ümber kujundas: õpihäirete ja emotsionaalsete probleemidega inimesed ning samuti neid, kellel on õnnestunud oma IQ-d tõsta või oma vananevat aju noorendada. Sellest raamatust on palju kasu kõigil inimestel, rääkimata selle panusest meie kultuuri, õppimisteooriatesse ja ajalookäsitlusse.” The New York Times „Positiivse mõtlemise jõud on viimaks ometi teaduslikult tõestatud. Pöörane, imepärane, tavaarusaami kõigutav teos… Tänuväärt sild teaduse ja eneseabi vahel.” The New York Times MD Norman Doidge on psühhiaater, psühhoanalüütik ja teadlane, kes töötab Columbia ülikooli psühhoanalüütiliste uuringute ja väljaõppe keskuses ning Toronto ülikooli psühhiaatriaosakonnas; kõigele lisaks on ta ka kirjanik, esseist ja poeet. Ta on Kanada National Magazine’i kuldse auhinna neljakordne laureaat. Ta elab Torontos.

Оглавление

Norman Doidge MD. Muutuv aju

MÄRKUS LUGEJALE

EESSÕNA

1. NAINE, KES PIDEVALT KUKKUS…

2. KUIDAS EHITADA ENDALE PAREM AJU

3. AJU ÜMBERKUJUNDAMINE

4. MAITSE-EELISTUSTE JA KIRGEDE KUJUNEMINE

5. FÖÖNIKSINA TUHAST

6. KUIDAS AJU LUKUST LAHTI TEHA

7. VALU

8. KUJUTLUSVÕIME

9. VABANEMINE MINEVIKU KUMMITUSTEST

10. NOORENEMINE

11. SUUREM KUI OSADE SUMMA

LISA 1

LISA 2

TÄNUSÕNAD

MÄRKUSED JA VIITED

Отрывок из книги

„Positiivse mõtlemise jõud on viimaks ometi teaduslikult tõestatud. Pöörane, imepärane, tavaarusaami kõigutav teos... Tänuväärt sild teaduse ja eneseabi vahel.”

The New York Times

.....

Mõningase harjutamise järel hakkasid pimedad katseisikud tunnetama enda ees olevat ruumi kolmemõõtmelisena, kuigi informatsioon, mida nad selja kaudu said, põhines kahemõõtmelisel maatriksil. Kui keegi viskas kaamera suunas palli, põikas katseisik automaatselt kõrvale, et mitte pihta saada. Kui plaat vibreerivate stimulaatoritega tõsteti seljalt kõhu peale, suutsid katseisikud endiselt tajuda kaamera ees toimuvat. Kui neid stimulaatorite lähedalt kõditati, ei ajanud nad kõditamist visuaalse stiimuliga segamini. Nende mentaalne tajukogemus ei lähtunud mitte nahapinnal, vaid ümbruses toimuvast. Samuti olid nende tajupildid üpris keerukad. Pikema treenimise järel suutsid katseisikud kaamerat ringi liigutada ja öelda näiteks: „See on Betty; tal on täna juuksed lahtiselt ja tal ei ole prille ees; tal on suu lahti ja ta paneb parema käe üle vasaku õla kaelale.” Tõsi, eraldusvõime oli sageli kehv, kuid nagu Bach-y-Rita selgitas, ei pea nägemine olema täiuslik, et seda nägemiseks nimetada. Ta esitas retoorilised küsimused: „Kui kõnnime udust tänavat mööda ja näeme hoone kontuuri, siis kas kehva eraldusvõime tõttu tuleks öelda, et me ei näe seda? Kui näeme midagi mustvalgena, siis kas värvi puudumise tõttu tuleks öelda, et me ei näe seda?”

See nüüdseks unustatud seade oli üks neuroplastika esimesi ja julgemaid rakendusi – püüd asendada üks meel teisega – ja see toimis. Ometi ei usutud sellesse ja seetõttu seda ignoreeriti, sest tolleaegse teadusliku mõtteviisi järgi oli aju struktuur fikseeritud ja meie meeled – avenüüd, mille kaudu kogemus meelde jõuab – muutmatud ja jäigad ehk sisse ehitatud. Seda teooriat nimetatakse „lokalisatsionismiks” ning seda pooldavad paljud ka tänapäeval. See lähtub ettekujutusest, et aju on nagu keerukas masin, mis koosneb osadest, ning et iga osa täidab teatud kindlat vaimset funktsiooni ja eksisteerib geneetiliselt kindlaks määratud ehk konkreetses asukohas (location) – sellest ka nimi. Kui ajus oleks kõik funktsioonid jäigad ning igal vaimsel funktsioonil oleks kindel asukoht, siis ei oleks plastilisus võimalik.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Muutuv aju
Подняться наверх