Muutuv aju
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Norman Doidge MD. Muutuv aju
MÄRKUS LUGEJALE
EESSÕNA
1. NAINE, KES PIDEVALT KUKKUS…
2. KUIDAS EHITADA ENDALE PAREM AJU
3. AJU ÜMBERKUJUNDAMINE
4. MAITSE-EELISTUSTE JA KIRGEDE KUJUNEMINE
5. FÖÖNIKSINA TUHAST
6. KUIDAS AJU LUKUST LAHTI TEHA
7. VALU
8. KUJUTLUSVÕIME
9. VABANEMINE MINEVIKU KUMMITUSTEST
10. NOORENEMINE
11. SUUREM KUI OSADE SUMMA
LISA 1
LISA 2
TÄNUSÕNAD
MÄRKUSED JA VIITED
Отрывок из книги
„Positiivse mõtlemise jõud on viimaks ometi teaduslikult tõestatud. Pöörane, imepärane, tavaarusaami kõigutav teos... Tänuväärt sild teaduse ja eneseabi vahel.”
The New York Times
.....
Mõningase harjutamise järel hakkasid pimedad katseisikud tunnetama enda ees olevat ruumi kolmemõõtmelisena, kuigi informatsioon, mida nad selja kaudu said, põhines kahemõõtmelisel maatriksil. Kui keegi viskas kaamera suunas palli, põikas katseisik automaatselt kõrvale, et mitte pihta saada. Kui plaat vibreerivate stimulaatoritega tõsteti seljalt kõhu peale, suutsid katseisikud endiselt tajuda kaamera ees toimuvat. Kui neid stimulaatorite lähedalt kõditati, ei ajanud nad kõditamist visuaalse stiimuliga segamini. Nende mentaalne tajukogemus ei lähtunud mitte nahapinnal, vaid ümbruses toimuvast. Samuti olid nende tajupildid üpris keerukad. Pikema treenimise järel suutsid katseisikud kaamerat ringi liigutada ja öelda näiteks: „See on Betty; tal on täna juuksed lahtiselt ja tal ei ole prille ees; tal on suu lahti ja ta paneb parema käe üle vasaku õla kaelale.” Tõsi, eraldusvõime oli sageli kehv, kuid nagu Bach-y-Rita selgitas, ei pea nägemine olema täiuslik, et seda nägemiseks nimetada. Ta esitas retoorilised küsimused: „Kui kõnnime udust tänavat mööda ja näeme hoone kontuuri, siis kas kehva eraldusvõime tõttu tuleks öelda, et me ei näe seda? Kui näeme midagi mustvalgena, siis kas värvi puudumise tõttu tuleks öelda, et me ei näe seda?”
See nüüdseks unustatud seade oli üks neuroplastika esimesi ja julgemaid rakendusi – püüd asendada üks meel teisega – ja see toimis. Ometi ei usutud sellesse ja seetõttu seda ignoreeriti, sest tolleaegse teadusliku mõtteviisi järgi oli aju struktuur fikseeritud ja meie meeled – avenüüd, mille kaudu kogemus meelde jõuab – muutmatud ja jäigad ehk sisse ehitatud. Seda teooriat nimetatakse „lokalisatsionismiks” ning seda pooldavad paljud ka tänapäeval. See lähtub ettekujutusest, et aju on nagu keerukas masin, mis koosneb osadest, ning et iga osa täidab teatud kindlat vaimset funktsiooni ja eksisteerib geneetiliselt kindlaks määratud ehk konkreetses asukohas (location) – sellest ka nimi. Kui ajus oleks kõik funktsioonid jäigad ning igal vaimsel funktsioonil oleks kindel asukoht, siis ei oleks plastilisus võimalik.
.....