Minu esimene elu

Оглавление

Olav Osolin. Minu esimene elu

Miks ma seda tegin?

Esimene mees sillal

Haned

Suur ja lai on maa

Sauna kõrval

Kauplevad amatsoonid

Palju toredaid inimesi

No birds

Põgenemine Pärna tänavalt

Kohvikann ja Sinilind

Linnapoiss maal

Raua kooli poiss

Moviestar

„Lumekuninganna”

Ainus mees perekonnas

Õde

Pätist pasunamees

Kultuur ja elu

Biitnikute sissemarss

Mutt tuleb appi

Esimesed ärid

Mängu tulevad tüdrukud

Lilled ja liblikad

Karvamüts ja pudel viina

Markku

Logistikageeniused

Melomaanist tollitöötaja

Ristküsitlus kemmergu ees

Oma silm on kuningas

Uued tuuled

Aken maailma

Bass ja trumm

Sportlik poiss

Suved purjede all

DN 37

Koolipoisist meistersportlane

Kangelastena kangelaslinnas

Aatomi Triikraud

Kuhu edasi?

Kui jänes ei riski, siis ta olümpiale ei sõida

Alma Mater

Uus Pälson

Uued sõbrad – lemmikained

Valmis tööks ja kaitseks

Ülikooli au eest väljas

Peegli lapsed

Tähe tänaval

Let’s dance!

Stereoõhtust diskoni

Kiire, kiire, aeglane

Kes lubas?

100% rock’n’roll

EÜE ja Poolamaa, kes neid suudab lahuta

Kupud peale

Esimene intervjuu

Helgi mesihääle lummuses

Me armastame ooperit

„Maailm täna”

Kaks kopikat rida

Oma tuba

Salapärane kohtumine Kunglas

Orav rattas

Väikemehe suur saladus

„Olümpialained”

Kiida mu kaupa

Lahing muusikarindel

Hommikune saksofon

Join the party!

Uskumatu saab tõeks

Kaia

Rebased

Uued mured

Alpha, Bravo, Charlie

Varastate? Tublid poisid!

Kõhnad mängud

Siin Charlie!

Baby come back!

Kuum Tomat

Jalgpallimatš, mis muutis maailma

Uurimine

Pressibüroo

Ülo Pärnitsa embuses

Segadused Oidiga

Kohtumine ristteel

Slaidid hakkavad liikuma

Imede vabrik

Tupolevi paat

Essiga

Karu väljub liftist

„Reklaamiklubi”

Keldris muusikuid piinamas

Ülemuse tähetund

Minister paneb pea pakule

Kümme aastat Vanemuise rõdul

Olavist saab Oskar

Ultima Thule

Jūrmalast Gabrovosse

Hiir nurgas vestiväel

Võlusõna video

Ministrile videot näitamas

Mootorite mürinal

Raske suvi

Silmaring avardub

ERF Video SP

Unistused saavad teoks

Teel Cannes’i

Šampanjat, palun!

Võit!

Boss asub tegutsema

Pariis

Pierre’i ei näinud, küll aga Michaelit

Kui me Michaeliga staadionile jõudsime...[1.]

Tagasi Tallinnas

Sirp ja vasar soki vastu

Rock Summer

Moega Saksamaad vallutama

Balti tee

Me oleme seda juba näinud

VHS-kassetil laia maailma

Osolinist Disoliniks

Uue elu esimesed sammud

Naksitrallid

Cannes’i ilu ja valu

„Hotel E"

Ärimehe jõulufilmid

Saatuslik kohver ja kaks onu

Väike abipalve vanalt ülemuselt

Kardaanirist

Uus algus

Отрывок из книги

Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?

Esialgu ei arvanud. Ma ise ei viitsi möödunud aegu üldse meenutada ja olen alati mõelnud, et jubedad on need vanamehed, kes elavadki kogu aeg vaid minevikus ning kelle jaoks jäi maailm seisma sel hetkel, mil Nõukogude Liit laiali vajus. „Oh, mida teie nüüd elust teate,” võtavad nad sisse tähtsa poosi, „vaat kus meie ajal oli...” Ja siis järgneb kõik see, mille pärast on tänapäevases Eestis halb elada ning omal ajal oli jube hea. Kui sa vanasti põrkasid selliste tüüpidega kokku mõne vanainimese sünnipäeval või Delfi kommentaariumis, kus ma küll ise harva käin, siis nüüd on nad vallutanud terve Facebooki, kus ma käin üsna tihti. Õigupoolest ma tänu Facebookile üldse kirjutama hakkasin, sest enne seda olin ikka töötanud valdavalt suuga: nii Eesti Raadios, kuhu ma pärast ülikooli tööle asusin, diskorina – väidetavalt isegi kogu Nõukogude Liidu esimese diskoteegi asutajana, reklaami alal, kus sa ei pea enamasti kirjutama pikemat teksti kui pool A4 lehekülge, ja ka televisioonis, kus ma olen erinevatel aegadel suuga inimeste meelt lahutanud. Esmalt kribasin ma Facebooki lihtsalt sellest, mida olin kuskilt lugenud või kuulnud, hiljem aga hakkasin lisama ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, eriti siis, kui need olid lingitud mõne aktuaalse sündmusega. Ja mida rohkem ma neid lugusid kirjutasin, seda rohkem inimesi hakkas oma kommentaarides küsima, miks ma kõike seda raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti mu mälestusi lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Esialgu ma ei võtnud seda kõike tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba väiksemat sorti koor ja mõnedki kirjastajad hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut kirjastama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte! Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned seigad oma elust kirja panna. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud!

.....

Head lugemist!

Tõeline pommüllatus saabus aga pärast Eesti taasiseseisvumist, mil selgus, et punaarmeelase Toone naine osutus tegelikult meie maja kapitalistist omanikuks ja meie olime muutunud Toonede sundüürnikeks. Kuigi meist olid täiesti ootamatult saanud omandireformi ohvrid ning linn pidanuks andma meile uue korteri, sai peagi selgeks, et seesugust päeva ei näe meie silmad mitte kunagi. Seepärast ostsin ma sajandivahetuse paiku emale korteri ning ta pidi 75-aastasena lahkuma oma kodust, kus ta oli elanud üle 40 aasta.

.....