Оглавление
Ольга Бутакова. Vee tõeline jõud
Olga Butakova. Vee tõeline jõud
EESSÕNA
1. OSA. VESI ON ELU
10 MÜÜTI VEEST
ESIMENE MÜÜT. VEDELIK TÄHENDAB VETT!
TEINE MÜÜT. TALVEL VAJATE VÄHEM VETT KUI SUVEL!
KOLMAS MÜÜT. JOOMA PEAB SIIS, KUI ON JANU. JANU ESIMENE SÜMPTOM ON SUUKUIVUS
NELJAS MÜÜT. KÕIGE PAREM ON JUUA MINERAALVETT, KUNA SEE ON TERVISELE KÕIGE KASULIKUM!
VIIES MÜÜT. KEEDETUD VESI ON KAHJUTU, SEST KEETMISEL EEMALDATAKSE KÕIK KAHJULIKUD AINED!
KUUES MÜÜT. KUI SOOVITE OMA KRAANIVETT USALDUSVÄÄRSELT PUHASTADA, OSTKE MAJAPIDAMISFILTER!
SEITSMES MÜÜT. PUHAS VESI ON PARIM DIEET KEHAKAALU LANGETAMISEKS!
KAHEKSAS MÜÜT „HÕBEVESI” ON KASULIK!
ÜHEKSAS MÜÜT. KÕIGE PAREM ON JUUA ALLIKAVETT, ERITI PÜHADEST ALLIKATEST!
KÜMNES MÜÜT. PUHAS VESI ON ALATI KASULIK – MIDA ROHKEM, SEDA PAREM!
PÄÄSTEV KLAASITÄIS VETT
VEETUSTUMISEST TINGITUD HAIGUSED
Inimene tunneb ennast kogu aeg väsinuna (kroonilise väsimuse sündroom); ↓ Näo punetus (aju janu tuleb tasakaalustada vereringe intensiivistamisega, mille tagajärjel suureneb ka verevool näkku); ↓ Kontrollimatu viha, suurenenud ärrituvus ilma nähtava põhjuseta; ↓ Ärevus ilma nähtava põhjuseta (ärevuse sündroom); ↓ Reaktsioonide ebapiisavus (näiteks seksuaalse iha nõrgenemine); ↓ Masendus (sageli isegi äärmuslik vorm – depressioon, enesetapumõtted); ↓ Iha alkoholi, sigarettide ja narkootikumide järele
Keha (organite, kudede, rakkude) dehüdratsioonitest
VESI JA VANANEMINE
VESI MÄLETAB KÕIKE
KUIDAS VEEGA KÄITUDA
MILLIST VETT ME VAJAME
KUI PALJU PEAKS JOOMA
KUI PALJU VETT VÄLJUB JA SISENEB
VEE ROLL KEHA 12 ELUTÄHTSA PARAMEETRI HOIDMISEL
2. OSA. MIDA ME JOOME? KAHJULIKUD JA TERVISLIKUD JOOGID. 18 POPULAARSET JOOKI, MIS TUNDUVAD OLEVAT VESI
Kas ME JOOME?
SUHKRUGA MAGUSTATUD GASEERITUD JOOGID – ARSEEN SINIHAPPEGA
SUHKRULISANDIGA GASEERITUD JOOGID KÕRVETAVAD MAGU
SUHKUR JOOKIDES – MAGUS SURM
50 „MAGUSAT” HAIGUST
Test keha happesuse määramiseks
KONSERVEERITUD MAHLAD ON KAHJULIKUD
ALKOHOL – AJU HÄVITAJA
ÕLU – SOOMUUTUS ILMA KIRURGILISE SEKKUMISETA
KOHV KUI NARKOOTIKUM
ÜHEKSA KASULIKKU VEDELIKKU
VESI – IMEARST
MÕNED MÄRJAD FAKTID
3. OSA. VEE OMADUSED
VEE FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED
Erineva joogivee redoksväärtused
Vees esinevate tüüpiliste mikroorganismide eluiga olenevalt vee ORP-st
Joogivee temperatuuri mõju inimese kehale
VESI LOODUSES
KEEMILINE REOSTUS
Keskmine päevane WC loputusvee tarbimine neljaliikmelises peres
BIOLOOGILINE SAASTE
JOOGIVEE KVALITEET VENEMAAL
JOOGIVEE KVALITEEDI PÕHINÄITAJAD
VEE ORGANOLEPTILISED OMADUSED
Vee iseloomustamine maitse intensiivsuse järgi
Vee iseloomustamine lõhna intensiivsuse järgi
Loodusliku päritoluga lõhnad
Vee iseloomulik värvus
Vee läbipaistvuse omadused
Organoleptilised näitajad lisandite olemasolu kohta
Joogivee normatiivid organoleptiliste näitajate järgi
VEE KVALITEEDI KEEMILISED NÄITAJAD
Vee omadus pH järgi
Värvid sõltuvalt pH väärtusest
Mõningate jookide ja söökide pH
Üldised näitajad ja kahjulike ainete sisaldus
Anorgaanilised ained
Vastavalt klimaatilistele piirkondadele
Orgaanilised ained
VEE KVALITEEDI MIKROBIOLOOGILISED NÄITAJAD
Parasitoloogilised ja mikrobioloogilised näitajad
JOOGIVETE OHUTUS
ERI AINETE NING BAKTERITE JA MIKROORGANISMIDE MÕJU INIMESE ORGANISMILE
Minimaalne näitajate nimekiri joogivee laboriuuringuteks
KUIDAS VESI OHUTUKS MUUTA
KUIDAS VETT PUHASTADA
VEE FILTREERIMINE KODUSTES TINGIMUSTES
KUIDAS VALIDA FILTRIT
Järelsõna asemel
50 PÕHJUST, MIKS MEIE KEHA IGA PÄEV VETT VAJAB
OLGA BUTAKOVA ELULOOST
1
Отрывок из книги
Vesi… See tundub nii lihtne – kaks vesinikuaatomit ja üks hapnikuaatom. H2O on igale õpilasele selge ja arusaadav valem. Vesi on saadaval kõikjal – lihtsalt keerake kraan lahti ja juba see voolabki. Umbes 70% meie planeedist on kaetud veega, kuid inimtoiduks (joogivesi, põllumajandus) sobivat magevett on vaid umbes 2,5% ning pool sellest sisaldub Antarktika ja Gröönimaa jääväljades. Ühel või teisel viisil puutub iga inimene veega kokku – jões, järves, meres, vihma- või lumesajus, kraanist lastes. Ja selle vähese põhjal arvatakse enamasti, et vee kohta teatakse praktiliselt kõike.
Siiski on vesi üks Maa müstilisemaid aineid. Astrobioloogid väidavad, et vett leidub nii meie planeedil kui ka teistel planeetidel. Vett sisaldavad kõik komeedid ja ka paljud asteroidid. Kuu peal, samuti Jupiteri ja Saturni kuudel on avastatud vett jää kujul. Veeauru on isegi Päikese atmosfääris. Päikesesüsteem on sõna otseses mõttes veega täidetud. Planeedid, mis tiirlevad ümber teiste tähtede, sisaldavad oma atmosfääris vett või jääd. Teadlased eeldavad, et vesi on Maal elu häll. Kuna ka teistel planeetidel on vett avastatud, siis kinnitab see nende oletust, et ka seal võib olla elu.
.....
• miks vajab inimene vett?
• kuidas taastada vee abil noorus ja tervis?
.....
