Hariton Naganovi surm ja ajatus
Описание книги
Romaan „Hariton Naganovi surm ja ajatus” räägib Tallinna kultuurielu lähiminevikust. Sellest, kuidas elasid ja millega tegelesid kohalikud vene (pseudo)haritlased ja (pseudo)boheemlased tormilistel 1990ndatel. Hariton Naganov oli ajastu võrdkuju. Mees, kes jättis jälje kõigele sellele, mida on tänapäeval moodne nimetada eestivene kultuuriks. Kui uue aastatuhande saabudes Hariton Naganov ootamatult suri, ei osanud tagantjärele keegi enam öelda, mis mees ta õigupoolest oli. Mida ta mõtles? Mida talle teha meeldis? Või millega üldse elatist teenis? Küll aga teati ja mäletati hästi tema vastupandamatut sarmi, tänu millele koondusid tema ümber kõik ajastu säravamad tegelinskid. Romaani nimetu jutustaja süüvib salapärase varalahkunu ellu ja otsib üles mehe vanad kamraadid ja kallimad, et nende abil loosse selgust tuua. Ühel hetkel tuleb aga jutustajal nentida, et vastuste asemel leiab ta üksnes uusi küsimusi. Varsti pole kindel seegi, kas Hariton Naganov üldse lavalt lahkunud on. Tasapisi koorub mälestuste raamatust välja kelmiromaan, kus pole tagasi hoitud ei absurdi ega (enese)irooniaga. P. I. Filimonov (snd 1975) on eestivene luuletaja ja prosaist. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis inglise filoloogiat ja lisaks luulele ja proosale kirjutab ta ka näidendeid ning esseistikat. Filimonovilt on ilmunud üks jutukogu, neli luulekogu ja romaanid „Mitteekleudilise geomeetria tsoon“ (Kite, 2010), „Thalassa! Thalassa!“ (Varrak, 2013) ja „Laulis, kuni kõik lõppes“ (Varrak, 2016). 2007. aastal sai ta oma esimese avaldatud luulekoguga aasta parima venekeelse teose Eesti Kultuurkapitali preemia. “Minu meelest muudab Filimonovi tekstid elavaks oma positsioonide õhkulaskmine ja nende samaaegne säilitamine. /../ See annab tekstile elu, annab aimu autori sisemisest intriigist, mis teda kirjutama ajab ja kirjutamas hoiab.” • Anti Saar, kirjanik ja tõlkija “See on linnalegendidest, kuulujuttudest ja anekdootidest kokku punutud hooti naljakas, aga enamasti siiski nukker romaan ajastust, milles nii mina kui ka autor ja tema tegelased elama juhtusime ja mis ilmselt just seetõttu groteskist hoolimata mulle nii tuttav ette tuleb, mõned tegelasedki on justkui maha kirjutatud inimeste pealt, keda tean ja keda olen kuulnud sarnaste seiklustega kelkimas.” • Andrei Ivanov, kirjanik
Отрывок из книги
Umbes 1990-ndate algul valitses Eesti nõndanimetatud vene haritlaskonna, osalt isehakanud väga efemeerse ühiskonnakihi seas üks veendumus. Olles mõnes vaikses kolmetoalises Mustamäe korteris tublisti mingisugust jõledat alkohoolset jooki rüübanud, muutusid selle veidra sotsiaalse kihi esindajad silmanähtavalt targemaks, tõmbasid tubli mahvi mõnda sama jälki sigaretti ning hakkasid hägustunud pilukil pilgul filosofeerima. Filosofeerimise valdkond aga keerles nende eneste äravalituse ümber, nende eneste saatuse erakordsuse ja metsiku intellektuaalse potentsiaali ümber, ning samuti selle ümber, miks needsamad potentsiaal ja äravalitus kipuvad jääma realiseerimata ning lendavad Mustamäe köögis otsekui Vatikani konklaavi valge suits mingi Led Zeppelini saatel seesuguste filosofeerimiste korstnasse.
„Tallinna linn,” rääkisid nad maneerlikult ohates, püüdes matkida mingisuguseid oma iidoleid, kellest pidi varemalt olema juttu olnud (eriti oli sellega seoses tervitatav Marc Bolan või mõni teine samalaadne, kes vaevu koolieast välja jõudnud – või sootuks veel mitte jõudnud – vestluskaaslastele just ülemäära tuttav polnud), „Tallinna linn on kultuurilises mõttes ära neetud. Siin ei toimu mitte kui midagi. Siin ei saa mitte midagi sündida. Midagi väärikat. Midagi uut. Midagi värsket.”
.....
Tuleb kohe märkida, et kõik siin esitatavad andmed, Hariton Naganovi elu nii-öelda esmased aluskivid, on autor saanud mitte ainult ja mitte niivõrd kadunukese vanematelt, kuivõrd ühelt tema sõbralt. Temast tuleb juttu veidi hiljem, praegu võib vaid öelda, et just temaga oli Hariton ise jaganud üksikasju oma vanemate elust enne ja kohe pärast tema sündi, jaganud sedavõrd, kuivõrd ta ise oli nende sündmustega kursis olnud. See tähendab, et algselt pärines teave ikkagi vanematelt, kuid siin esitatakse seda juba moonutatud kujul, mistõttu ei saa välistada ka nõndanimetatud katkise telefoni efekti.
Jerusalim ja Ljudmila ise aga keeldusid käesolevate ülestähenduste autoriga vestlemast. Kas heidutas neid avalikkus või siis olid nad oma poja tõese eluloo kirjapaneku idee osas juba ette eitavalt häälestunud – pole teada. Võimalik, et nad pole seniajani teadvustanud fakti, et nende poeg oli neile koduseks muutunud linna elule märkimisväärset mõju avaldanud, muutnud selle linna paljuski selliseks, nagu nad on hakanud seda tundma juba pärast poja surma. Nad sulgusid oma privaatsusse ja keeldusid kontakti astumast. Ent, nagu juba öeldud, ei mõjutanud see saadud informatsiooni usutavust kuigivõrd.
.....