Vabadussõja sees on mitu selgesti eristuvat perioodi, lausa väiksemat omaette sõda. On võitlus Landeswehriga, mida kroonis juubeldav võit põlisvaenlase üle. On Pihkva vallutamine ja operatsioonid Peterburi suunal, mil Eesti väed oleksid peaaegu muutnud Vene hiigelriigi saatust. On Läti riigi saatuse tegelik muutminegi. On mastaapsed kaitselahingud Narva rindel sõja lõpuperioodil. Kuid kõige haaravamad on ikkagi esimesed sõjakuud, mil lahingutegevus toimus kodusel Eesti pinnal. Kuidas nad sellega toime tulid ja suutsid vaid paari kuuga ülekaaluka vaenlase maalt välja ajada? Kui kallist hinda tuli neil maksta mitte üksnes endi, vaid ka meie praeguse priiuse eest? See raamat vaatab Vabadussõda läbi lihtsate sõdurite silmade ja käib mõned sammud sõjateed koos meeste ja naistega, kellest paljud ei elanud võitluse võiduka lõpuni.
Оглавление
Alo Lõhmus. Priius, kallis anne. Elu ja surm vabadussõja kõige raskemal ajal
Saateks
Vabadussõja esimene päev
Za Narvoi – Taps, za Tapsom – Revel!
Ei ole usku meie võidu sisse
Laevad on auru all
Armas Jõuluvana, palun kuulipildujat!
Teejoomine vennaga
Pea purustatud püssi laega
Soomusrongil sada meestja üks naine
Ühest rongist saab kaks
Ära lase perste, rikud püksid ära!
Hõbedane pealuu külmas talveöös
Tartu peale!
Massimõrv Krediitkassas
Isa-ema lapsed
Tere, seltsimees!
Anvelti riigi lõpp
Mõseme punaseid nii,et suled lendavad
Paju lahing
Priius, kallis anne
Kaks sõjateed kirjades
Valik allikmaterjale
Kirjandus
Internetiandmebaasid
Отрывок из книги
Vabadussõja sees on mitu selgesti eristuvat perioodi, lausa väiksemat omaette sõda. On võitlus Landeswehriga, mida kroonis juubeldav võit põlisvaenlase üle. On Pihkva vallutamine ja operatsioonid Peterburi suunal, mil Eesti väed oleksid peaaegu muutnud Vene hiigelriigi saatust. On Läti riigi saatuse tegelik muutminegi. On mastaapsed kaitselahingud Narva rindel sõja lõpuperioodil.
Kuid kõige haaravamad on ikkagi esimesed sõjakuud, mil lahingutegevus toimus kodusel Eesti pinnal. Enne vaenlase võitmist tuli meie vaarisadel 1918. aasta detsembris ja 1919. aasta jaanuaris jagu saada lootusetusest. Asjaolu, et vaenlase ridades kõlas vene, läti, soome ja hiina keele kõrval ka eesti keel, ei muutnud seda võitlust kergemaks.
.....
Kunnuse saadetud luurajad satuvad enamlastega tulevahetusse ja sunnivad nad taanduma, kuid ei hakka nende edasist liikumist jälgima. Luurajad isegi ei teata vaenlase üle jõe tulekust 4. polgu juhtkonnale.
Kokkupõrke tõttu pööravad punased aga otseteelt Narva suunas kõrvale ja jõuavad peagi Paemurru metsa. Sealt avaneb küttidele vaade Saksa kahesuurtükilisele patareile, mis pahaaimamatult metsaäärsel Joala väljal töötab ning Jaanilinnataguseid enamlasi pommitab. „Linnas olid tulekahjud,” kirjeldab nähtut kütipolgu liige Aleks Jea oma mälestustes.10 „Kuuldus püssi- ning kuulipildujate pragin. Meeleolu oli ülisõjakas. Sm. Sihveri korraldusel oli esimene pataljon juba ahelikus ning liikus üle Joa välja linna poole. Teine pataljon, kes veel tervelt kohal polnud, jäi reservi, tiibade kaitseks. Julgelt lähenes esimene kommunistide-viljandlaste ahelik Narvale.”
