Eesti Vabadussõja lugu

Оглавление

Hillar Palamets. Eesti Vabadussõja lugu

Sünopsis

1. Maailmasõja algusest Vabadussõja alguseni

1.1. Eesti mehed Vene kroonus

1.2. Eestlased ja suur ilmasõda

1.3. Rahvusväeosadest Vene sõjaväes

1.4. Esimese Eesti polgu formeerimisest

1.5. Eesti polgu tagavarapataljon Tartus

1.6. Läti kütid ja sõjapõgenikud Tartus

1.7. Vintpüss loob võimu

1.8. Eesti lipp esimest korda Tartu raekoja tornis

1.9. Sakslased vallutavad Lääne-Eesti saared

1.10. Okupatsioonivõimu algus Saaremaal

1.11. Läbirääkimised Brestis, olukord Eestis

1.12. Päästekomitee alustab tegevust

1.13. Tartus vaheldub võim

1.14. Saksa väed jõuavad Tartusse

1.15. 23. veebruar 1918 Pärnus

1.16. Tallinnas 24. ja 25. veebruaril

1.17. Bresti rahu

1.18. 1918. aasta must suvi

1.19. Balti hertsogiriik – surnult sündinud laps

1.20. Saksa okupatsiooni viimased päevad

1.21. Eesti ajalehed Saksamaal toimunust

2. Vabadussõja algusest Landeswehri sõja lõpuni

2.1. Eesti Ajutine Valitsus alustab tegevust

2.2. 1918. aasta lõpust saagu maailmarevolutsiooni algus!

2.3. Kas alistumine või sõda?

2.4. Vabadussõja esimene lahing

2.5. Punavägi hõivab Lõuna-Eesti

2.6. Juhan Sütiste Vabadussõja algusest

2.7. Kuperjanovi partisanid Puurmanis

2.8. Koolipoisid ja koolmeistrid olid esimeste seas

2.9. Soomusrongid Vabadussõja algul

2.10. Inglise eskaader jõuab Tallinna

2.11. Abi Soomest

2.12. Soomusrongid Tapalt Tartu peale

2.13. Tartu vabastamine 14. jaanuaril 1919

2.14. Tartus pärast linna vabastamist

2.15. Narva vabastamine

2.16. Laidoner Nõos, Põhja Pojad Tartus

2.17. Edasi Valga peale

2.18. Paju lahing 31. jaanuaril 1919

2.19. Võidud lõunarindel ja nende strateegiline tähendus

2.20. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel

2.21. Eesti Asutav Kogu

2.22. Asutava Kogu tegevusest

2.23. Landeswehri sõja eellugu

2.24. Relvakonflikti algus

2.25. Landeswehr kasutab aeroplaane

2.26. Võnnu lahing

2.27. Landeswehri kampaania lõpp

2.28. Miks eestlased võitsid?

3. Versailles’ rahust Tartu rahuni

3.1. Eesti diplomaatia algusajad

3.2. Pariisi rahukonverents

3.3. Versailles’ rahuleping

3.4. Esimesed kontaktid rahu sõlmimiseks Nõukogude Venemaaga

3.5. Teel sõjategevuse lõpetamisele

3.6. Bermondt-Avalovi avantüür

3.7. Eesti soomusrongid Riias

3.8. Rahuläbirääkimiste algus

3.9. Vaidlused piiride küsimuses

3.10. Vaherahu sõlmimine

3.11. Relvarahu jääb püsima

3.12. Rahulepingu allakirjutamine Tartus 2. veebruaril 1920

3.13. Rahusaatkonna vastuvõtmine Tallinnas

3.14. Ajakirjandus Tartu rahust

3.15. Jaan Poska surm ja matused

3.16. Eesti Rahvaväe demobiliseerimine

3.17. Võidu hind ja tasu

Isikunimeloend

Отрывок из книги

AULIK LUGEJA JA KUULAJA. Ära pelga seda kena kreeka keelest käibele tulnud sõna, mis maakeeles ei tähenda midagi muud kui ülevaadet. Õige napisõnalist, aga selget ülevaadet toimunust või toimuvast. Seda kasutatakse peamiselt meteoroloogias, kus sünoptikud ennustavad lähipäevade või -nädalate ilma. Käesolev sünopsis on aga suunatud 90 aasta tagusesse minevikku, aega, mil ajaloole tuli sõlm sisse. Sedavõrd sassis sõlm, et selle lõplikuks lahtiharutamiseks kulus pea kogu 20. sajand ja selle järelmõjusid tunnetame tänapäevalgi. Niisiis, vaatluse alla tulevad fragmendid neljast murrangulisest aastast nii Euroopa kui Eesti ajaloos: 1917, 1918, 1919 ja mingil määral ka 1920. aasta algus. Lähemalt lahti kirjutatuna:

• 1917 – Veebruarirevolutsioon Vene tsaaririigis. 303 aastat võimul olnud Romanovite dünastia variseb põrmu. Lootuste, ootuste ja suurte segaduste aeg Vene impeeriumi rahvastele, sealhulgas ka eestlastele, kes kavandavad autonoomiat, julgemad unistavad koguni iseseisvast riigist. Kuni sellele arengule tõmbab pidurid peale enamlaste riigipööre, ka Oktoobrirevolutsiooniks nimetatud.

.....

Pärast kontserti läks publikum riigilaulu lauldes suveaiast välja ja rong kasvas alatasa. Kõige ees kanti kätel kaht ohvitseri Barclay platsile, kus peeti sütitav kõne ja uuesti riigilaulu lauldi. Siis läks rong raekoja eest mööda Rüütli uulitsat puusillale, kust pöörati Peterburi uulitsa ja Kivisilla kaudu raekoja ette. Oli kuulda üksikuid hüüdeid: «Maha Austria! Elagu Venemaa! Elagu Serbia!»

Sõja esimestel nädalatel rõkatasid tsaariväe laulumehed enesekindlalt:

.....