Читать книгу Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu - Paavo Kangur - Страница 1

Millest algab kooli ajalugu? Ideest, hoonest, nimest või direktorist või hoopis õppekavast, õpilastest ja erialadest? Tallinna Tehnikakõrgkooli loomise idee on selgelt jälgitav alates aastatest 1912–1915 ja tehnikakõrgkooli sünnilugu on üks osa Eesti tehnikahariduse loost.

Otsides Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) juuri, hakkavad silma kooli nimede mitmekesisus, asukohtade paljusus ning pidevad kolimised, liitumised ja ka lahknemised. Kuid isikute ring, kes kandsid tehnilise kõrghariduse, rakenduskõrgkooli ja kutsehariduse ideed, on palju väiksem. Tallinna Tehnikakõrgkooli loomise idee sõnastas esimesena jõuliselt Konstantin Päts 1915. aastal, kui oli teada, et sügisel avab uksed Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool, mida asus juhtima hilisem Pätsi valitsuse haridusminister Nikolai Kann. Kuid käimas oli esimene maailmasõda, mille käigus lagunesid terved impeeriumid. Loomulikult muutusid ka kooli nimed ja asukohad, kuid idee jäi. Tol ajal mulda visatud seemnetest kasvas mitu tugevat puud.

Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool alustas allüürnikuna Kevade tänavas Westholmi eraprogümnaasiumi ruumides. Ruumikitsikuse tõttu koliti kahe õppeaasta järel Kloostri tänavasse Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi hoonesse. 1918 anti koolile oma ruumid aadressil Harju tänav 48. Vabadussõja ajal, aprillis 1919 sai poeglaste kommertskooli matemaatikaõpetajaks Nikolai Neuhaus ja veel samal suvel, 1. juulil, nimetati Neuhaus selle kooli juhataja kohusetäitjaks ning ka kool sai uue nime: Tallinna Linna II Reaalkool.

1922. aastal kehtima hakanud avalike keskkoolide seadus lubas üldhariduslike gümnaasiumide kõrval avada tehnilise kallakuga gümnaasiume, mida Tallinnas moodustati kaks. Nii sai Tallinna Linna II Reaalkoolist Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium ja 1920. aastal põhikirja alusel asutatud Tallinna Tehnikumi eeltehnikum muutus Riigi Ühistehnikagümnaasiumiks. Hiljem, 1925, liideti mõlemad koolid haridusministeeriumile alluvaks Riigi Tehnika Gümnaasiumiks, millest suvel 1929 moodustati Tallinna Tehnikum.

Koosolek. Pildil on Kodutööstuse Edendamise Seltsi juhatus aastal 1939. Vasakult Elvi Toomi (istub), Tallinna Naiskutsekooli juhataja Anni Varma (seisab) ja hilisem Tallinna Industriaaltehnikumi direktor Johannes Kiivet (istub).

Kuid loodud Tallinna Tehnikumil oli üks häda – samanimeline õppeasutus oli juba olemas. Nii pidi koolijuht Nikolai Neuhaus (eestindamise järel Enn Nurmiste) arendama kommertskooli järglast, Tallinna (Pika tänava) Tehnikumi ja sulgema samal ajal Tallinna (Kõrgema) Tehnikumi. Enn Nurmistet mainivad oma ajaloos nii Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Kõrgem Tehnikakool kui ka Tallinna Polütehnikum. Nii saame Eesti tehnikahariduse loosse süvenedes teada, et Enn Nurmiste on olnud Tallinna Tehnikaülikooli rektor aastatel 1932–1936, Tallinna Polütehnikumi direktor aastatel 1919–1941 ja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor aastatel 1919–1940. Seega on olukord delikaatne. Kuid juba Konstantin Pätsi valitsusajal oli kaasaegsetel keeruline olukorda mõista.

1939. aasta hilissügisel pandi nurgakivi Tallinna Tehnikumi koolihoonele Liivalaia ja Pärnu maantee nurgal. 1944. aasta sügisel, veel enne koolihoone lõplikku valmimist, pooldus Tallinna Tehnikum Tallinna esimeseks ja teiseks tööstustehnikumiks.

Tallinna I Tööstustehnikumi juhtis veel kaks aastat Enn Nurmiste ja Tallinna II Tööstustehnikumi asus juhtimaväljapaistev kutsehariduse ideoloog, Eesti Vabariigi haridusministeeriumi kutseosakonna juhataja Johannes Kiivet.

Varasemates käsitlustes on pikendatud Tallinna Tehnikakõrgkooli ajalugu Õhtutehnikumini, kuid 2006. aastal saatsid Tallinna Industriaaltehnikumi 1947. aasta ehituseriala lõpetanud, vilistlased Heino Kerde, Herbert Krutab, Guido Lain, Endel Uuslail ja Georg Ilvest kirja Tallinna Tehnikakõrgkooli tollasele rektorile Arvi Altmäele, et nemad alustasid oma kooliteed Tallinna Tehnikumi ehitusosakonnas ja seega on Tallinna Tehnikum Tallinna Tehnikakõrgkooli otsene eellane erialade ja õppurite lõikes.

Tehnikakõrgkoolikohta kehtib ka esmapilgul ebaloogiline tõdemus – tulevik muudab ajalugu. Kui Tallinna Tehnikakõrgkooliga liitus 2006. aastal Tallinna Kergetööstustehnikum, muutudes üheks teaduskonnaks, siis sai ka kergetööstustehnikumi lugu osaks Tehnikakõrgkooli ajaloost.