Отрывок из книги
Mõned head aastad tagasi istusin ma ühel külmal ja pimedal sügisõhtul oma poissmehekorteris ja vaatasin akna taga valitsevasse pimedusse. Järsku oleks minu sees nagu mingisugune aeglane muusika mängima hakanud. Läksin kööki, istusin arvuti taha, trükkisin tühjale lehele numbri „1991” ja alustasin oma noorusaja lugude kirjapanemist. Ma ei teadnud sel õhtul, kuhu ma välja jõuan ja kas sellest loost kunagi ka midagi avaldamiskõlbulikku tuleb.
Peale esimese peatüki valmimist tekkis kirjutamises ligemale aasta pikkune seisak, siis aga hakkas taas kostma seesama aeglane, salapärane ja omamoodi majesteetlik rütm. See tõi mu silme ette möödunud ajad, vana Kesklinna politseijaoskonna, selles toimetanud inimesed ja aastate eest aset leidnud sündmused. Üks lugu tuletas meelde teise ja nii see läks. Mingil hetkel oli tekkinud usk, et „Kesklinn” võib kunagi raamatuna trükitud saada. Nüüd tegin juba teadlikult kõik selleks, et lugejal huvitavam oleks: töötasin tõsielusündmusi ümber ja sulatasin kokku; samuti mõtlesin välja terve rea uusi juhtumusi ning lisasin vürtsi ja detaile, mis tolleaegsele keskkonnale iseloomulikud. Kuigi olen püüdnud tollast miljööd edasi anda nii tõetruult kui võimalik, pean tunnistama, et päris selliseid sündmusi ei ole Pärnu mnt 11 paljunäinud seinte vahel tegelikult kunagi toimunud ning igasugune sarnasus reaalsete isikutega on seetõttu juhuslik ja ettekavatsematu. Tunnistan ausalt – „Kesklinn” ei ole ajaloo- ega mälestusteraamat, vaid ilukirjanduslik teos, kus reaalselt eksisteerinud jaoskonnahoonesse on paigutatud väljamõeldud tegelased.
.....
Nendele, kes tollastest asjadest midagi ei tea, peab selgitama, et kõiksugu metallid, eriti aga vask olid tol ajal Eestis erilises hinnas. Vaske toodi Venemaalt ning selle äri ajajad said tihtipeale kas püsti rikkaks või surma. Eestis varastati vaske kõikjalt. Kohti, kus vaske koguti, töödeldi või sellega jumal teab mida veel tehti, oli Tallinnas igal sammul. Mina muidugi tollal selle äri üksikasju ei jaganud, nagu ei jaganud ma suurt midagi enamikust toimuvatest protsessidest. Kuid mulle on meelde jäänud, et 1992. aasta oli mustal turul üldiselt levinud rusikareegel: 1 kilogramm vaske maksis 1 USA dollar.
Rivises toime pandud vargus ei olnud sugugi suur. Majja ei olnud sisse murtud, vargad olid vaeva näinud ainult hoovil vannis seisnud vasetükkide minematassimisega.
.....
