Business Weeki, New York Times Businessi ja USA Today bestseller. Riskijuhtimise võimekus ning koos sellega kasvav isu võtta üha uusi riske ja teha tulevikku vaatavaid valikuid on majandussüsteemi lahutamatuks osaks. Kuid mitte ainult – riskijuhtimine saadab meid ka paljude teiste otsuste langetamisel alates rahvatervise kaitsest ja perekonna planeerimisest kuni kindlustusmaksete tasumise ning turvavöö kinnitamiseni. „Jumalatega võidu“ selgitab, kuidas tulevik oleviku teenistusse panna, kuidas riski mõista, seda mõõta ja selle tagajärgi kaaluda. Risk kätkeb endas psühholoogia, matemaatika, statistika ja ajaloo kõige sügavamaid tahke. Bernstein püstitab raamatus mitmeid igavikulisi küsimusi: näiteks mil määral peaksime lootma, et minevikumustrid meile räägivad, mida tulevik toob? Mis loeb rohkem: kas faktid või subjektiivne usk? Üks asi on koostada matemaatiline mudel, mis näib selgitavat kõike. Seistes aga silmitsi igapäevaelu katsumustega, võib faktide mitmetähenduslikkus või südametukse jõud selle mudeli lihtsalt minema pühkida. Sõna „risk“ tuleb itaaliakeelsest sõnast risicare ehk „julgema“, viidates sellele, et risk on pigem valikuvõimalus, mitte saatus. Arvude keeles rääkivad täringud ning ruletiratas, aktsia- ja võlakirjaturg on ideaalseks laboriks, kus riski olemust lähemalt uurida.
Оглавление
Peter L. Bernstein. Jumalatega võidu. Tähelepanuväärne lugu riskist
Tänusõnad
JUMALATEGA VÕIDU
Sissejuhatus
KUNI 1200: ALGED
1. Kreeka tuuled ja täringute roll
2. Lihtne nagu I, II, III
1200–1700: TUHAT VÄLJAPAISTVAT FAKTI
3. Renessansiajastu hasartmängur
4. Prantsuse ühendus
5. Tähelepanuväärsete arvamustega mehe tähelepanuväärsed arvamused
1700–1900: PIIRAMATU MÕÕTMINE
6. Inimloomust vaagides
7. Moraalse kindluse otsinguil
8. Põhjendamatuse ülim seadus
9. Nikastatud ajuga mees
10. Hernekaunad ja hädaohud
11. Rõõmuriie
1900–1960: ÄHMASUSE PILVED JA NÕUDLUS TÄPSUSE JÄRELE
12. Meie võhikluse mõõde
13. Radikaalselt erinev idee
14. Mees, kes loendas kõike peale kalorite
15. Anonüümse börsimaakleri imelik juhtum
VEENDUMUSTE TUGEVUS: MÄÄRAMATUSE UURIMINE
16. Samasuse tõrge
17. Teooriapolitsei
18. Kõrvalpanuste fantastiline süsteem
19. Pöörasust oodates
Kirjandus
Отрывок из книги
Soovitus kirjutada raamat riskist tuli meie seast lahkunud Erwin Glickeselt, kes oli toona Free Pressi president. Erwin oli ääretult võimas, veenev ja võluv inimene. Kuigi ta pidas minu pikaajalist kogemust elukutselise investorina piisavaks kvalifikatsiooniks temal meeles mõlkuvaks ülesandeks, avastasin varsti, nagu olin kartnudki, et risk ei alga ega lõpe New Yorgi Stock Exchange’i kauplemissaalis.
Selle teema tohutu ulatus on hirmuäratav. Risk kätkeb endas psühholoogia, matemaatika, statistika ja ajaloo kõige sügavamaid külgi. Kirjandust on tohutult ja iga päev lisavad ajalehtede pealkirjad palju uusi huvitavaid teemasid. Seetõttu olen pidanud olema valiv. Loodan siiski, et mistahes tähtsa materjali väljajäämine on pigem minu teadliku otsuse tagajärg kui tähelepanematuse ilming.
.....
Numbrite lugu sai läänes alguse 1202. aastal, kui Chartres’ katedraal oli peagi valmimas ja kuningas John oli lõpetamas oma kolmandat aastat Inglise troonil. Sellel aastal ilmus Itaalias raamat pealkirjaga „Liber Abaci“ ehk „Abakuse raamat“. Kõik raamatu viisteist peatükki olid täielikult käsitsi kirjutatud, sest trükikunsti leiutamiseni möödus veel peaaegu kolmsada aastat. Raamatu autor Leonardo Pisano oli kõigest 27-aastane, kuid juba väga õnnega koos: tema raamatut tunnustas Saksa-Rooma keiser Friedrich II. Ühelgi teisel autoril poleks saanud palju paremini minna.28
Suurema osa tema elust teati Leonardo Pisanot Fibonaccina ja selle nime järgi tuntakse teda ka tänapäeval. Tema isa eesnimi oli Bonacio ja Fibonacci on lühivorm väljendist „Bonacio poeg“. Bonacio tähendab „ullikest“ ja Fibonacci „puupead“. Bonacio pidi siiski olema midagi enamat kui ullike, sest ta esindas Pisat mitmes eri linnas konsulina ja tema poeg Leonardo ei olnud kindlasti kohe mingi puupea.
