Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 130

Öösel läksid täiskasvanud vett tooma. Aga mind ei võetud. Ma kartsin väga. Istusin tädi Marjami korteris Lailaga. Kõik võitlejad läksid kuhugi, aga Laila miskipärast jäi.

Õues on palju elanikke. Lapsi! Aga mürskudega tulistatakse otse hoovi. Väikesed lapsed ei taipa, et ei tohi õue minna.

Käisin päeval väljas ja nägin Vaskat. Ta on minust aasta noorem. Mängis väljas. Siis hakati tulistama ja me istusime nende trepikojas. Vanaisa Idris ütles, et varsti saab sõda läbi, ja andis meile prääniku. Jagasime prääniku pooleks.

Nägin Islami põiktänavast. Ta oli emaga. Nad jooksid küürakil tule all aiast mööda.

Ma võtsin ema lõhnaõli ja piserdasin endale peale. Ema tundis lõhna ja andis mulle korralikult kere peale! Kätega ja käterätiga. Valus. Keelas mul tema asju võtta. Vaska isa astus minu kaitseks välja. Aga ema karjus tema peale ka. Ema karjub ja kakleb. Miks?

Polja