Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 28

Jalutasime õues ja laulsime. Mina, Aljonka ja Hava.

Meie sadamasse tulid laevad,

suured ookeanilaevad ...

Mina mõtlesin välja, et laulame. Me käisime ümber maja ja lõugasime. Naabrid paugutasid õhuakendega.

Siis tuli kuu. Me olime üllatunud. Kuu oli punane. Me polnud kunagi varem punast kuud näinud! See oli suur, aga ümberringi oli punane valgus. Ma ütlesin:

„Jookseme siit minema. Põgeneme siniste mägede taha!”

Hava ei olnud nõus, Aljonka ehmatas ära. Me oleme Aljonkaga juba ükskord ära jooksnud. Mitte kaugele. Kõigest kaks bussipeatust eemale.

Polja