Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 47

Vanaisa maeti maha. Mind ei võetud kaasa. Igal pool tulistatakse.

Kuulsin, kuidas ema ütles tädi Valjale:

„Ei saanud kirstu panna, sest aeg oli möödas.”

Ema andis kõigile hapendatud tomateid ja leiba – mälestamine.

Naabrid sõitsid linnast maale. Aga paljud on siia jäänud.