Читать книгу Liiklusseadus ja liiklusmärgid 2019 - Ragnar Sokk - Страница 3
Оглавление1. peatükk ÜLDSÄTTED
1. jagu Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, teekasutustasu tasumise tingimused ja määrad, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. [RT I, 04.07.2017, 5 - jõust. 20.12.2017]
(2) Käesolev seadus reguleerib ka maastikusõidukite maastikul liiklemist.
(21) Käesoleva seaduse §-s 69 sätestatut kohaldatakse mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed. [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
(3) Käesolev seadus laieneb Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Käesolevas seaduses ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, politsei- ja päästeasutuse korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 11. Teehoiu rahastamine ja teehoiukava
(1) Riigiteedega seonduvat tegevust (edaspidi teehoid) rahastatakse teehoiukava alusel.
(2) Riigiteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede hoiu toetuste maht aastate kaupa nähakse ette riigi eelarvestrateegias.
(3) Raha teehoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves.
(4) Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondis nähakse ette kohaliku omavalitsuse üksustele toetus kohalike teede hoiuks.
(5) Kui riigieelarves on ette nähtud kohalike teede hoiuks juhtumipõhine toetus, jaotatakse toetus kooskõlas riigieelarve seadusega.
(6) Riigiteede teehoiukava peab sisaldama vähemalt ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirja koos rahastamise mahu ja allikatega aastate kaupa. Teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames võib ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Teehoiukava võib lisaks riigiteedele sisaldada ka kohalike teede liiklusohutust toetavaid tegevusi.
(7) Riigiteede teehoiukava koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda muudetakse vajaduse korral igal aastal.
(8) Riigiteede teehoiukava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(9) Vabariigi Valitsus võib teehoiukava kehtestamisel volitada valdkonna eest vastutavat ministrit teehoiukava muutmiseks Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses, kui riigiteede teehoiuks kavandatud rahastamise maht teehoiukava kehtivuse ajal muutub. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
§ 2. Mõisted
Käesoleva seaduse tähenduses:
1) anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust;
2) asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;
3) auto on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat;
4) autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend;
5) buss on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta;
6) eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat;
7) eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks;
8) foor on teedel kasutatav elektriline seade liikluse reguleerimiseks valgussignaalide abil;
9) haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist;
10) halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit;
11) helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit;
12) hädapeatamine on sõiduki seismajätmine või -jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu;
13) jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja; [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
14) jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule;
15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa;[RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
16) jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
17) jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;
18) jalgtee on jalakäija, robotliikuri ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga; [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
19) juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav;
20) jäätee on külmunud veekogule sõidukite ja jalakäijate liikluseks ajutiselt rajatud, asjakohaste liikluskorraldusvahenditega tähistatud tee;
21) kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi;
22) kiirtee on asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega;
23) kiiruspiirik on mootorsõiduki kiirust piirav seade;
24) kontrollija on seadusega antud pädevuse piires sõidukeid, liiklejaid ja sõitjaid kontrolliv isik, kellel on kaasas oma pädevust tõendav dokument; [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
25) kõnnitee on jalakäija, robotliikuri ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega; [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
26) kõrvalepööre on parem- või vasakpööre;
261) lasterühm on koolieelse lasteasutuse laste ja esimese kooliastme õpilaste rühm; [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
27) liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina;
28) liiklus on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Liikluseks loetakse ka kariloomade ajamist ja ratsutamist;
281) liiklusjärelevalve on riiklik järelevalve liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle; [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
29) liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline);
30) liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda;
31) liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma;
311) liiklusväline teabevahend on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud kuulutus, teadaanne, reklaam või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane; [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
32) liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju;
33) liikumispuudega isik on keskmise, raske või sügava liikumispuudega isik; [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
34) liikurmasin on ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat;
35) maastik on maa-ala, mis ei ole tee ehitusseadustiku tähenduses ja mis ei ole ette nähtud mootorsõiduki, trammi ega raudteesõiduki liiklemiseks; [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
36) maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk;
37) manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
38) masinrong on traktorist või liikurmasinast (veduk) ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon;
39) mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis. Mootorrattaks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit; [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
40) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis; [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
41) mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust;
42) mopeed on kahe-, kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass ei ületa 425 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ning mille sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil nelja kilovatti ning neljarattalisel mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolme- ja neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit;[RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
43) märguriietus on reguleerija märgatavuse suurendamiseks ettenähtud riietusese;
44) möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist;
45) möödumine on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Möödumiseks loetakse ka vastusõitvast sõidukist möödumist;
46) numbrituli on tuli, mis valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki;
47) ohutussaar on jalakäijate ohutust sõidutee ületamisel suurendav teerajatis;
48) ohutusvest on liikleja märgatavuse suurendamiseks ettenähtud riietusese;
49) parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks;
50) parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad;
51) peatee on asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee kogu selle ulatuses. Ristmikul on peateeks asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee lõikuva tee suhtes, kattega tee kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusatee pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne lõikumist kattega teega ei muuda kruusa- või pinnasteed kattega teeks;
52) peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel;
53) piiratud nähtavus on olukord, kui tee kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad nähtavust teel niivõrd, et sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks;
54) pimeda aeg on ajavahemik ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 meetri;
55) pime isik on isik, kelle paremini nägeva silma nägemisteravus koos korrektsiooniga on alla 0,1 või kelle vaateväli on kitsam kui 20 kraadi;
56) pisimopeed on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis;
57) pukseerimine on mootorsõidukiga teise mootorsõiduki, autorongi või masinrongi järelvedamine;
58) pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub;
59) pukseeritava seadme vedu on ka vahetatava pukseeritava seadeldise vedu;
60) pärisuunavöönd on sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel sõiduteega samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti. Kui teel on eraldi rada ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule sõidukile, mis ei ole raudteesõiduk ega rööbassõiduk, on selle eraldi raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule mitterööbassõidukile;
61) pööre on kõrvale- või tagasipööre;
62) püsi-nimivõimsus on valmistaja poolt määratud nimivõimsus kestevkoormusel;
63) raskeveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid;
64) raudteesõiduk on raudteeveerem raudteeseaduse tähenduses;
65) raudteeülesõidukoht on tee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht. Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelist raudteed tähistavate liiklusmärkide asukoht;
66) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;
67) reguleerija on oma pädevuse piires liiklejaid suunav või peatav isik;
68) ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;
681) robotliikur on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muid seadmeid ja mis on saadud teavet kasutades suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi kontrollita;[RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
682) robotliikuri kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes on robotliikuri otsene valdaja ja kasutab robotliikurit liikluses. Robotliikuri kasutaja ei ole isik, kellele osutatakse robotliikuriga lepingu alusel või muul alusel teenust ja teenuse kasutaja ei oma sisulist kontrolli robotliikuri hooldamise, käitamise ega robotliikuri liiklusesse lubamise üle; [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
683) robotliikuri juhtimine on robotliikuri liikumiskiiruse või -suuna muutmine füüsilise isiku poolt vahetult või kaugjuhtimise teel elektrooniliste, manuaalsete või muude juhtimisseadmete abil. Robotliikuri juhtimiseks loetakse ka robotliikurile liikumisteekonna või sihtkoha määramist ja sellega seonduvate liikumis- ja peatumiskäskude andmist ajaks, millal robotliikur osaleb liikluses osaliselt või täielikult juhi kontrollita, kuid üksnes ulatuses, milles robotliikur tegutseb nende käskude kohaselt; [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
69) rööbassõiduk on rööbastel liiklemiseks ettenähtud sõiduk. Rööbassõidukiks käesoleva seaduse mõistes ei loeta raudteesõidukit;
70) suurveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille kas või üks mõõde ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid; [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
71) sõiduauto on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta;
72) sõidueesõigusega tee on tee, kus juhil on sõidueesõigus lõikuval teel sõitva juhi suhtes;
73) sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul;
74) sõidukite kolonn on kaks või enam üksteise järel organiseeritult liikuvat sõidukit;
75) [kehtetu - RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;
77) sõidurida on rida, mille moodustavad üksteise järel sõitvad sõidukid;
78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;
79) sõitja on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda;
80) tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv kaherattaline üheteljeline sõiduk;
81) tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
82) teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee;
83) teemärgis on teekattemärgis ja püstmärgis, millega kehtestatakse teatav liikluskord, aidatakse liikluses orienteeruda ja juhitakse tähelepanu erinevatele ohuallikatele. Teekattemärgis on teekattele kantud joon, nool, kirje või kujutis. Püstmärgis on teerajatise äärel vaheldumisi asetsevad valged ja mustad vöödid või valgele postile kantud helkur koos musta vöödiga või ilma selleta;
84) tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
85) teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed;
86) traktor on rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt kuus kilomeetrit tunnis. Traktoriks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat;
87) tramm on sõitjate vedamiseks ettenähtud elektrikontaktliiniga ühendatud rööbashaagisega või rööbashaagiseta rööbassõiduk;
88) troll on sõitjate vedamiseks ettenähtud elektrikontaktliiniga ühendatud auto, millel on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta;
89) täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass;
90) tühimass on valmistaja määratud täisvarustuses sõiduki mass; [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
91) vahetatav pukseeritav seadeldis on põllu- või metsamajanduses kasutatav mehhanism, mille peamine otstarve on täiendada või muuta traktori funktsioone ja mis on konstrueeritud traktori haakes vedamiseks;
92) valmistajakiirus on sõidukile valmistaja määratud suurim kiirus;
93) vastutav kasutaja on Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja; [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
94) veoauto on veose veoks ettenähtud auto;
95) õppesõiduväljak on selleks kohandatud ja muuks liikluseks suletud kattega tee või maa-ala;
96) õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;
97) ühissõiduk on ühistranspordiseaduse kohaselt ühistransporditeenust osutav buss, troll, tramm või sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud sõiduauto;
98) ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole jon ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega;[RT I, 04.07.2017, 8 - jõust. 01.11.2017]
99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites või robotliikuriga, kuid jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest;[RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites ja robotliikuriga, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest; [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
101) ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites.
2. jagu Liiklusohutus
§ 3. Liiklejate turvalisuse tagamine
(1) Riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja Vabariigi Valitsus.
(2) Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(3) Liiklusjärelevalvet korraldab Siseministeerium.
(4) Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
(5) Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldusterritooriumil.
(6) Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus tagama liiklusohutusnõuete järgimise.
§ 4. Liikluskasvatus
(1) Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:
1) ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
2) teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.
3) tauniv hoiak lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis juhtimise, samuti sellises seisundis oleva mootorsõidukijuhi juhitavas sõidukis sõitmise suhtes.[RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017]
(2) Laste liikluskasvatust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette:
1) lapsevanem ja seaduslik esindaja;
2) koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud pädevad asutused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 loetletud asutuste poolt läbiviidava laste liikluskasvatuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ("Laste liikluskasvatuse kord.", Vastu võetud 20.10.2011 nr 136 https://www.riigiteataja.ee/akt/124102011002).
(4) Täiskasvanute liikluskasvatust viiakse läbi koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate, infopäevade, sihtotstarbeliste teabematerjalide ja muu taolise vahendusel.
§ 5. Rahvuslik liiklusohutusprogramm
(1) Rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on meetmete efektiivsem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liiklusõnnetuste läbi hukkuvate ning vigastada saavate inimeste arvu pidevaks vähendamiseks.
(2) Rahvuslikku liiklusohutusprogrammi viivad ellu ministeeriumid ja ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitteriiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine.
(3) Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohutuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide ning tegevuskavade kaudu.
§ 51. Teave tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta
(1) Riigiteede seisundi, tee sulgemise ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet. Operatiivinfot riigiteede liiklusolude kohta annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio ning interneti kaudu.
(2) Maanteeamet teavitab üleriigilise levikuga raadio kaudu riigitee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorraldusest ja liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab.
(3) Tugeva lumetuisu ja kiilasjää tekkimise korral ning muul liikluskorraldust või liiklusohutust oluliselt mõjutaval juhul annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu viivitamata teada riigitee olukorrast, samuti operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
§ 52. Avalikult kasutatava tee omaniku õigused ja kohustused
(1) Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:
1) kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa, liiklusele ohtliku ehitise, prahi, hukkunud loomad ja linnud;
2) liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid.
(2) Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib avalikult kasutatava tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata.
(3) Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab avalikult kasutatava tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest.
(4) Reisijate ohutuse tagamiseks võib avalikult kasutatava tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liiklemiseks ühissõidukite marsruudil. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
§ 53. Liiklusväline teabevahend
(1) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa tee kaitsevööndisse, välja arvatud hoonetele, annab tee omanik. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem.
(2) Tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist;
3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
4) ei piira nähtavust ristmikul.
(3) Teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult, värvilt või kujunduselt on selline, et seda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks.
(4) Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi omanik.
(5) Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.
(6) Maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit.
(7) Liiklusvälise teabevahendi omanik kannab kõik kulutused seoses teabevahendi paigaldamise, hoiu ja kõrvaldamisega.
(8) Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
3. jagu Liiklus
§ 6. Liikluse korraldamine
(1) Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.
(2) Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega.
(3) Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesolevas seaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetele. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
(4) Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.
(5) Liikluskorraldusvahendit ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata. Ilma asjaomast õigust omamata ei tohi liikluskorraldusvahendit paigaldada, teisaldada või eemaldada.
(6) Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega ("Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele", Vastu võetud 22.02.2011 nr 12, https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006).
§ 61. Intelligentne transpordisüsteem
(1) Intelligentne transpordisüsteem on süsteem, milles rakendatakse info- ja sidetehnoloogiat teeliikluse valdkonnas, sealhulgas infrastruktuur, sõidukid ja kasutajad, liikluskorralduses ja liikuvuse juhtimises ning samuti liidesena teise transpordiliigiga.
(2) Intelligentse transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning kasutuselevõtmisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 06.08.2010, lk 1–13), selle kohta sätestatud põhimõtteid ning nimetatud direktiivi alusel Euroopa Komisjoni vastuvõetud spetsifikatsiooni. Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ning elektroonilise side seadusega.
(3) Kui Euroopa Komisjon võtab vastu spetsifikatsiooni, võib majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestada määrusega täpsemad tingimused ja korra intelligentse transpordisüsteemi väljatöötamiseks ning kasutuselevõtuks. [RT I, 25.05.2012, 7 - jõust. 04.06.2012]
§ 62. Teemaksu elektrooniline kogumine
(1) Elektroonilises teemaksukogumissüsteemis tuleb kasutada ühte või enamat järgmistest tehnoloogiatest:
1) satelliitsidel põhinev asukoha määramine;
2) mobiilside, kasutades GSM-GPRS standardit GSM TS 03.60/23 060;
3) 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogia.
(2) Tee omanik peab tee kasutajatele kättesaadavaks tegema sõiduki seadmestiku, mis on sobiv kasutamiseks kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kasutatakse elektroonilist maksukogumissüsteemi.
(3) Elektroonilise maksukogumissüsteemi tehnoloogilised lahendused ja teemaksu andmekogu võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 124–143).
(4) Riigitee kasutamise eest ei koguta elektroonilist teemaksu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ tähenduses. [RT I, 04.07.2017, 5 - jõust. 20.12.2017]
§ 7. Fooritulede tähendus
(1) Ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.
Tuled tähendavad järgmist:
1) roheline lubab liikuda;
2) roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;
3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;
4) punane keelab liikuda;
5) punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.
(2) Nooltuledega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid. Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.
(3) Lisasektsioonidega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foori põhituled asuvad püstjalt nagu ümartuledega fooril. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt. Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.
(4) Kollase vilkuva tulega foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta.
(5) Ühissõidukifoor reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest, alumine lubab sõita.
(6) Suunamuutefoor reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Kui foori vasakpoolses sektsioonis põleb kaldristikujuline punane tuli, siis on keelatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Kui foori parempoolses sektsioonis põleb allasuunatud noole kujuline roheline tuli, siis on lubatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub kahekordsete katkendjoontega tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.
(7) Ülesõidufoor reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures. Fooris on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi sõita. Raudteeülesõidukohal võidakse lisaks kahele punasele vilkuvale tulele kasutada aeglaselt vilkuvat valget tuld; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte. Ülesõidufooris võidakse kasutada ka ainult punast ja rohelist tuld, mille tähendus on sama kui ümartuledega fooris.
(8) Jalgrattafoor reguleerib jalgrataste, tasakaaluliikurite, robotliikurite, pisimopeedide ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Jalakäija ja jalgratta kujutisega foor reguleerib jalakäijate, tasakaaluliikuri juhtide, robotliikurite ja jalgratturite liiklust. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis ümartuledega fooril. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalgratta kujutisega.[RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
(9) Jalakäijafoor reguleerib jalakäijate, tasakaaluliikuri juhtide ja robotliikurite liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturite liiklust, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foori ülemises osas on punane jalakäija kujutis, mis keelab jalakäijal, tasakaaluliikuri juhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed, ja all roheline jalakäija kujutis, mis lubab jalakäijal, tasakaaluliikuri juhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli. Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajaduse korral dubleerida. [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
(10) Jalakäijate ja jalgratturite liiklust reguleerivate fooride juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni.
(11) Nõuded fooridele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega ("Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele", vastu võetud 22.02.2011 nr 12, https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006).
§ 71. Tee tähistamine
(1) Avalikult kasutatavale teele peab olema määratud kohanimeseaduse § 4 kohane kohanimi. Kohanime võib kohanimeseaduses sätestatud korras määrata ka muudele teedele.
(2) Teede liigid, mis peavad olema tähistatud, ning juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise korra ja sihtpunktide viitamise süsteemi kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3) Tee ehitamise ajal tagab liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse ettevõtja ehitusseadustiku tähenduses.
(4) Nõuded liikluskorraldusele kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
§ 72. Tee kasutamisele esitatavad nõuded
(1) Keelatud on teed kahjustada ja risustada.
(2) Tee kasutamisel peab veoste või sõitjate veoga tegelev isik andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ja sõidusageduse kohta.
(3) Teed võib liiklusväliseks otstarbeks kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel.
(4) Kui tee suletakse liiklusväliseks otstarbeks, peab asjaomase loa saanud isik hüvitama liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule.
(5) Eratee omanik peab lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
§ 8. Liikluse reguleerimine
(1) Reguleerija reguleerib liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud.
(2) Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Reguleerija peab märguande andma õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste liiklejate liiklemist. Täiendavalt võib reguleerija märguandmisel kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit.
(3) Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase väljaõppe saanud:
1) kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses osalemise korral;
2) päästeteenistuja ja päästetöödele kaasatud isik päästetöödel;
3) looduskaitsetöötaja kaitsealal looduskaitseseaduse tähenduses, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ning selleni viivatel teedel;
4) riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutuse töötaja metsateedel;
5) raudteetöötaja raudteeülesõidukohal;
6) parvüleveo korraldaja sadamas;
7) parkimise korraldaja parklas;
8) teeomaniku või haldusorgani poolt ajutiselt liiklust reguleerima määratud isik seoses teetöödega ja ettenähtud korras kooskõlastatud ürituste ajal või muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud või tee on ajutiselt üldiseks liikluseks suletud;
9) suurt või rasket veost saatev isik, kui liiklus on veose suuruse või raskuse tõttu häiritud või ohustatud;
10) lasterühma saatja laste ohutuse tagamisel;
11) kiirabibrigaadi liige sündmuskohal kannatanute ja kiirabibrigaadi ohutuse tagamisel;
12) reguleerija väljaõpet saav isik praktilise väljaõppe ajal.
§ 9. Reguleerijale ja reguleerija koolitajale esitatavad nõuded
(1) Reguleerijal peab olema käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohane märguriietus või vormiriietus.
(2) Kiireloomulisel või lühiajalisel reguleerimisel võib erandina kanda käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohast ohutusvesti. [RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]
(3) Reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud koolituse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Erivedu saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning tema terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervisenõuetele. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded ei laiene politseiametnikele, kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijatele.
(5) Perioodiliselt mittekorduva, kuni kolm ööpäeva kestva reguleerimisvajadusega ürituse või tegevuse korral, välja arvatud eriveo saatmine, on reguleerija ettevalmistamise õigus ka isikul, kes on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud koolitajalt reguleerija ettevalmistuse. Tee omanik, kelle teele on liikluse reguleerimine kavandatud, võib nõuda lõikes 3 nimetatud reguleerija kasutamist. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
(6) Reguleerija ettevalmistus ja Maanteeameti tunnustatud koolitaja reguleerijakoolituse praktiline õpe teel peab toimuma vähemalt 24-aastase käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reguleerija vahetu järelevalve all selle tee omanikult saadud nõusoleku ja tingimuste kohaselt. [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2012]
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reguleerija ei saavuta reguleerimise eesmärki või loob oma tegevusega liiklusohu, on politseiametnikul või teeomanikul õigus tema tegevus peatada. Politseiametnikul on õigus reguleerija tegevuse peatamise korral anda reguleerimiseks volitused andnud isikule korraldus tagada mõistliku aja jooksul reguleerija asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastava reguleerijaga.
[RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2012]
(8) Reguleerija koolitamise õigus on Maanteeameti poolt tunnustatud koolitajatel. [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2012]
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tunnustamiseks tuleb Maanteeametile esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) taotlus;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud reguleerijakoolituse kursuse õppekavade nõuetele vastav õppekava;
3) andmed reguleerijakoolituse lektorite erialase kvalifikatsiooni kohta;
4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud lektorite kirjalik nõusolek asuda tööle. [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2012]
(10) Maanteeamet keeldub koolitaja tunnustamisest, kui:
1) õppeasutuse esitatud õppekavad ei vasta kehtestatud nõuetele;
2) koolitajal puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud nõuetele vastavad lektorid või
3) tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(11) Maanteeametil on õigus tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tunnustus korraldada reguleerijakoolitust juhul, kui:
1) tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;
2) koolitus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele või
3) koolitaja on teinud otsuse reguleerijakoolituse lõpetamise kohta. [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2012]
(12) Reguleerija koolitamise korra ja reguleerija tunnistuse vormi, väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise korra, sealhulgas õppekavad ning nõuded lektorite kvalifikatsioonile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(13) Reguleerija võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maanteeamet. [RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]
§ 10. Reguleerija märguanded
(1) Reguleerija ülestõstetud käsi keelab liiklejal liikuda. Kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab liikleja kohe peatuma. Kui märguanne antakse hetkel, millal juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
(2) Reguleerija küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi (käed) keelab liiklejal liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe (kätega); kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg.
(3) Reguleerija küljelt tohib sõita paremale, otse, vasakule või tagasi. Reguleerija võib lisaks anda sõidusuunas viipe, mis lubab selles suunas liikuda.
(4) Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid märguandeid või suulisi korraldusi.
(5) Liiklust keelav märguanne kehtib kuni lubava märguandeni.
