Päästke poisid
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Raisa Cacciatore Samuli Koiso-Kantitila. Päästke poisid
Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kantitila. Päästke poisid
EESSÕNA
PÄÄSTKE POISID!
GEENID JA KEEMIA
ÜLLATAVAD INDIVIIDID
LÕBUS, ÕRN VÕI HOOLETU
POISI TOIMETULEK OMA ELUGA
POISS VAJAB VAHENDEID
LÜHIDALT
SAMASUGUNE, AGA NII ERINEV
KAS VAREM OLI PAREM?
POISI TEE VIIB UUE POOLE
ÜLLATUSLIK Y
IGA POISS ON ISESUGUNE
KÕIK ALGAB AJUST
STRESSITALUVUST ÕPITAKSE NOORELT
VAIKSED JA ARGLIKUD POISID
PROBLEEMID TUNNETEGA?
LÜHIDALT
VANEMAKS OLEMINE EI OLE KERGE
ANNA LAPSELE ISABOONUS
OTSUSTAJAD ON SAGELI VALVURID
VASTUSTETA KÜSIMUSED
LÜHIDALT
SEE ON POISS! (0–1-aastane)
LAPSED ON DŽÄSS, BACH JA PUNK
ISELAADI ISADUS
ISAKS OLEMIST TULEB ISE ÕPPIDA
VASTSÜNDINU TURVALISUS
OTSI OMA LAPSE LÄHEDUST
PUUDUTUSE MAAGIA
POISILIK ENERGIA PISIKESEST PEALE
PÕRRRRR?
LÜHIDALT
HOIAME KÕIK SAMAST NÖÖRIST KINNI (2–6-aastane)
HOIA KÄEST
VAATA, ISSI!
ISA ON IMEMEES
POISIGA ÜHES RÜTMIS
PIIRIDEGA VÕI PIIRIDETA?
UURIV, OTSIV, VÄLJAKUTSUV
POISI KASUTUSJUHEND
KEELA KONSTRUKTIIVSELT
KÕIGE PÄRAST EI TASU TÜLITSEDA
TUNNE ISEENNAST
ÕPETA REEGLID SELGEKS
KAASTUNNE ON KAASA TUNDMINE
KUIDAS ÕPPIDA EMPAATIAT?
POISTE EMPAATIAOSKUSED
KULTUUR JA AJALUGU
TUNNETE TASAKAALUSTAMINE JA EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS
TUNNETE KONTROLLIMINE ON ÕPITUD OSKUS
NEGATIIVSUS MAKSAB KÄTTE
TEMPERAMENT MÕJUTAB
TUNDED ON LUBATUD
HARMOONILISE KODUSE TUNDEELU ALGED
LÜHIDALT
RÜHMAÕPE ÜHESKOOS (7–10-aastane)
AREAALID JA ARUSAAMAD LAIENEVAD
MEIE KÕIK JA SÕBRADKI KASVATAVAD
TÄISKASVANU SELTSIS ON TORE
MINUST KASVAB ÕIGE (NAINE) MEES
KÕIK UUS ON HUVITAV JA SELLES ON POWER’IT
KES, MILLAL, MIKS KOOLI?
KOOLI- JA TÄNAVATÕED
LÜHIDALT
ERILINE, OMANÄOLINE POISS
SA VÄHEMALT PROOVI!
ERIÕPE
KUIDAS KOOLIS HAKKAMA SAADA?
KIUSAJA PORTREE
KAS POISTELT SAAB NÕUDA HEAD KÄITUMIST?
MEESKONNASPORT SOBIB PALJUDELE, AGA MITTE KÕIGILE
PLIKALIK POISS
KUIDAS MÄRGATA MEELEOLUSID?
ÕNNETUSJUHTUMID
REELT PUDENEMINE
KUST ABI SAADA?
KUIDAS ERISTADA HOOGSAT MÄNGU KAKLUSEST VÕI KIUSAMISEST?
KESKENDUMISVÕIME
POISTE ENESEVALITSUS ARENEB TEISTMOODI
KOOLIL ON HEAD VÕIMALUSED TOETADA
LÜHIDALT
EI TAHA, EI SUUDA, EI OLE VÕIMELINE (11–16-aastane)
KIIRE KASV
LOO NOORE MEHEGA VESTLUSKONTAKT
LÜHIDALT
SEKSUAALSUS
KES VASTAKS
ÕIGETE SÕNADEGA ÕIGETEST ASJADEST
MIDA POISID TEAVAD?
POISTE SEKSUAALNE ÄRAKASUTAMINE
PORNOÕPE
LÜHIDALT
POISI TUNDLIK JA ÕRN ARENG
NOORE MEHE MEEL
MILLAL ON PÕHJUST MURETSEDA
EDUKOGEMUSED JA ENESEHINNANG
SEE OLI VÕIMAS TUNNE
TUNNETE KONTROLLIMINE, TAHE JA MÕISTUS
KÄITUMIS- JA SOTSIAALSED OSKUSED
POISID JA PETTUMUSED
KUIDAS POISID KOLLEKTIIVIDES JA KOOLIS TOIME TULEVAD
TÄNAV KASVATAB?
POISID ELAVAD POOLENISTI PARALLEELREAALSUSES
VÄGIVALD
MIS ON VÄGIVALD?
KAS KODU JA KOOL ON TURVALISED?
ÕIGUS VÄGIVALLAKASVATUSELE
LÜHIDALT
MEHE MÕÕT (17–20-aastane)
MINU ENDA KEHA
ENESEHÄVITUSLIKKUS ON VALE SUUND
KUI KEHA EI KÕLBA
SÖÖMISHÄIRED
KUMM, KIIVER JA KÖÖGINUGA
LÜHIDALT
KURITEGEVUS
MITTE MEIE POEG!
ENNETAMINE ON ARGIPÄEV
ALKOHOL POISTE VALIKMÄNGUS
NOORED JA ALKOHOL
ALKOHOL, POISID JA DEPRESSIOON
LÜHIDALT
NOORUKIIGA JA VAIMNE TERVIS
ENESETAPUD
TA OSKAB, SÖANDAB JA SUUDAB
ARENG VAJAB SUUNDA
KASVATAGEM ELUGA TOIMETULIJAID
LUBAME NEIL ISESEISVUDA
OLGEM TOEKS
POPUTAMINE LÄMMATAB
LÜHIDALT
KAS POISS PÜSIB REEL?
SÕJAVÄETEENISTUS
NOORTE MEESTE KUULMINE
ÜLIÕPILASED
MAAILMA KÕIGE TERVEMATEST POISTEST MAAILMA KÕIGE HAIGEMAD MEHED
NOORED JA PAARISUHE
PAARISUHE JA VÄGIVALD
VIHANE NOOR MEES
LÜHIDALT
KAS KÕIK ON KORRAS?
MILLAL ON PÕHJUST MURETSEDA?
KÕIGIL TULEB ETTE RASKEID HETKI
PIISAVALT HEA SEISUND
OMA ELU KONTROLLIMINE JA ELUGA RAHUOLU TOETUVAD NELJALE SAMBALE
NELI SAMMAST – elusituatsiooni hinnang käesoleval hetkel
LISAD. Lisa 1
POISTE OMADUSTE ERIJOONED, VARIEERUMINE JA ÕPPEEDUKUS
Lisa 2. JUNNUST JUUNIORIKS – KUIDAS SUUNATA POISSI? KÜMME KÄSKU MEESKONNAMÄNGIJA VANEMATELE JA TREENERITELE
Lisa 3. POISI ARENG MURDEEAS
Lisa 4. KUIDAS JÄÄDA TÄISKASVANUKS? ANNA ENESEKINDLA, RAHULIKU INIMESE EESKUJU
Täiskasvanuks jäämine tähendab, et:
Lisa 5
POISTE KURITEGEVUSE ENNETAMINE
Allikad
Tänusõnad
Отрывок из книги
„Poisid on probleemiks kogu Euroopas!” Sellise mõtteavalduse on esitanud viimastel aastatel mitmed kogenud pereterapeudid, kes töötavad lastevanemate, õpetajate ja poistega erinevates maades.
Kui astuda ühe koolimaja uksest sisse vahetunni ajal, võime näha koridorides ringi jooksvaid, tõuklevaid ja kisavaid poisse. Vaevalt leidub kooli, kus avaneb teistsugune vaatepilt. See ongi ju loomulik – selline ongi poiste elu. Mis selles imelikku on? Kummaline, ebameeldiv või isegi murettekitav on hoopis see, et üha enam räägitakse murelastest koolis – ja mõeldakse selle all poisse. Kui koolis karistatakse last käskkirjaga, on selleks harva tüdruk. Kui mõni õpilane saadetakse alaealiste asjade komisjoni, on see samuti enamasti poiss. Kui keegi on koolipeol purjus või sattunud õnnetusse, siis pahatihti poiss.
.....
Psühholoogina olen korduvalt kogenud, et halbade hinnetega ja koolist puuduvad poisid on tõsises depressioonis või ravi vajava käitumishäirega, aga keegi pole selle peale mõelnud ega abi otsinud. Mõnigi kord on uuritud ennekõike võimalusi erikooli saatmiseks. Eriti raske on professionaalset abi leida maapiirkondades.
Kahekümne aastaga on Eestis igal aastal põhikooli pooleli jätnud 700–800 poissi, see on kõhedust tekitav hulk. 70% eriõpet vajavatest Soome õpilastest on poisid. Meil kindlasti rohkemgi, aga meie koolis jäävad nad sageli aitamata. Poolelijäänud haridusteega kaotavad need poisid üldjuhul ka võimaluse teostada oma erilisi võimeid ja unistusi.
.....