Отрывок из книги
„Vaadake, ta isegi käib nagu ahv!” hüüdis Sten üle klassi.
Poisid pistsid üksmeelselt möirgama.
.....
Seth ei saanud ju sinna midagi parata, et ta selline oli. Tema polnud ju süüdi. Liisil hakkas korraga jälle poisist kahju. Ilmselt oli nagunii niru kasvada üles lastekodus, aga olla ka teistest erinev oma nahavärvi poolest ning lasta seda endale hommikust õhtuni nina alla hõõruda, see polnud ilmselt kuigi lõbus.
Liis teadis, et enne olevat poisid Sethi kartnud, üks ühe vastu temaga norima hakata polnud kellelgi vähimatki soovi. Ent nüüd, peale võistlusel juhtunud intsidenti, oli paljudes tärganud lootus, et järgmisel korral, kui midagi taolist juhtub, visatakse ta koolist välja. Võimalik, et poisid ei andnud endale arugi, miks neil seda vaja oli, aga nad üritasid kõigest väest. Tundus, et nende klassis oli tekkinud omamoodi võistlus – kes suudab poissi verbaalsete torgetega rohkem närvi ajada. Siiani polnud veel kedagi edu saatnud ja seega läksid ka torked aina teravamaks. Kõike seda kogedes tundus Liisile, et ta peaks aegajalt oma õpikute kaantelt üle kontrollima, mitmendas klassis ta siis õigupoolest käib. Nagu tänagi geograafia tunnis oli tal tunne, et tegu on pigem põhikooliga.
.....
