Читать книгу 365 päeva oma kaitseingliga - René Lejeune - Страница 4

Hea Lugeja,

Sa hoiad enda käes raamatut, mille sisuks on sõnumid Jumalalt meie kaitseingli vahendamise kaudu. Kes on kaitseinglid ja kui palju me oleme nende olemasolust ja rollist teadlikud?

Pühakiri hoiatab meid, et me „ühtainustki nendest pisikestest ei põlgaks, sest ma ütlen teile, et nende inglid näevad alati minu Isa palet, kes on taevas!“ (Mt 18, 10). See kirjakoht on just võtmeks Piiblis puudutamaks kaitseinglite teemat. Me teame ka Pühakirjast, et kaitseinglite rolliks on inimeste, institutsioonide, linnade ja ka rahvaste kaitsmine. Kuid sellele vaatamata võib meil kergesti tekkida vale arusaam kaitseinglite rollist. Paljude inimeste kujutluses on kaitseinglid vaid olevused, kes on meile olulised vaid siis, kui meil on midagi vaja. Vastupidiselt sellisele laialtlevinud arusaamale, ei ole see siiski nii. Kaitseinglite peamine ülesanne on aidata meid meie vaimsel teel – nii rasketel kui ka rõõmsatel hetkedel. Jumal on meie lähedal inglite tegevuse kaudu ning inglid omakorda osalevad meie tegevuses, et me suudaksime täide viia oma elu kutsumust. Inimelu on täis hetki, mis toovad nii valu kui ka rõõmu, raskusi ja katsumusi. Ning just seetõttu on Jumal meie kõrvale asetanud ingli, kes meid saadab ja juhib, kaitseb ja kostab meie eest.

Asjaolu, et igal inimesel on oma kaitseingel, ei ole lõplikult defineeritud Kiriku poolt, ning seega ei ole see usu artikkel; pigem on see Kiriku meelsus, nii nagu Püha Hieronymus on öelnud: „Kui suur on hinge väärikus, sest igal hingel on selle sünnist kaaslaseks ingel, kes teda kaitseb.“ (Kommentaar Matteuse evangeeliumile, XVIII, II raamat)

Usku kaitseinglitesse näeme esile tulevat juba antiikajal. Isegi paganausklikud nagu Menander ja Plutarch ning neoplatonistid nagu Plotinus, pidasid usust kaitseinglisse kinni. Samamoodi pidasid usust kaitseinglisse kinni ka babüloonlased ja assüürlased, millest annab tunnistust assüüria lossi kaunistanud kaitseingli kuju, mis tänaseks on oma koha leidnud Briti Muuseumis Londonis.

Pühakirjas on kaitseingli doktriin aga nähtav ning selle areng on selgelt määratletav. Moosese esimese raamatu 28. ja 29. peatükis ei ole inglid mitte ainult Jumala viha täideviijad, vaid nad ka kaitsevad Lotti kurja eest. Moosese teise raamatu 12. ja 13. peatükis on ingel määratud Jumala rahva juhiks ning 32. peatükis ütleb Jumal Moosesele: „Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma olen sulle rääkinud! Vaata, minu ingel käib su eel.“

Palju hilisemal perioodil puutume kokku Tobiasega, kelle lugu võiks kommenteerida Taaveti 91. laulu 11. salmi sõnadega: „Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.“ (Vt ka Ps 33,8 ja 34,5). Viimaks, Taanieli raamatu 10. peatükis on inglite hoole alla usaldatud teatud piirkond; ühte nendest kutsutakse „Pärsia kuningriigi kaitseingliks“ ning Miikaeli on mainitud kui ühte peainglitest (5Ms 32,8 ning Srk 17,17).

See võtab kokku kaitseingli teema Vanas Testamendis, kus tuleb selgelt ilmsiks, et Jumala inglid on saadikud, kes viivad täide Jumala käske, ning kellele määrati teatud ajal kindel roll. Eraldi õpetus kui selline kaitseinglite kohta Vanas Testamendis puudub. Kuid siiski on see tugevasti sinna põimitud varjatud kujul.

Uues Testamendis tuleb aga antud teema esile palju selgemalt. Siin on inglid igal pool vahendaja rollis Jumala ja inimese vahel ning Kristus ise pani pitseri Vana Testamendi õpetusele: „Vaadake ette, et te ühtainustki nendest pisikestest ei põlgaks, sest ma ütlen teile, et nende inglid näevad alati minu Isa palet, kes on taevas!“ (Mt 18,10). Olemasolevas kirjakohas on meie ette asetatud käsitletava õpetuse kahekordne aspekt: ka pisikestel on oma kaitseingel, ning needsamad inglid näevad pidevalt Jumala palet justnimelt asjaolu tõttu, et neil on siin maa peal täita kindel missioon.

Et mitte hakata siinjuures nimetama kõiki Uues Testamendis leiduvaid ingleid puudutavaid kirjakohti, piisab ehk sellest, kui mainin inglit, kes oli koos Kristusega Ketsemani aias (Lk 22,43) ning inglit, kes vabastas Peetruse vangikongist (Ap 12,4-11).

Heebrealaste kirja esimese peatüki 14. salm paigutab aga käsitletava teema väga selgesse valgusesse: „Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste.”

Eestikeelne sõna „ingel“ pärineb kreekakeelsest sõnast „άγγελος“, mis tähendab „sõnumitoojat“.

Ning sõnumi sisu, mille Jumal saadab inimkonnale on kenasti kokku võetud Johannese evangeeliumi 3. peatüki 16. salmis: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“.

Ning selles peitubki kaitseinglite roll ‒ nad juhivad meid, kui me seda lubame, Taevase Kuningriigi ja igavese elu poole.

Hea Lugeja, loodan, et siinsete kaante vahel leiduvad lihtsad sõnumid Jumala poolt läkitatud saadikutelt on Sulle abiks teel pühaduse poole.

Isa Ain Peetrus Leetma

Palve kaitseinglile

Ah mu püha Kaitseingel,

Su varju alla võta mind!

Kõiges hädas aita mind!

Patust puhas hoia mind!

Selgi päeval(öösel), palun sind,

Hoia, kaitse päästa mind!

Aamen