Saja sammu teekond

Оглавление

Richard C. Morais. Saja sammu teekond

Mumbai

London

Lumière

Pariis

Отрывок из книги

Mina, Hassan Haji, sündisin oma pere kuuest lapsest teisena oma vanaisa restoranist korrus kõrgemal Napean Sea Roadil tolleaegses Lääne-Bombays, kaks aastakümmet varem, kui see suur linn nimetati ümber Mumbaiks. Kahtlustan, et mu saatus oli juba algusest peale ette määratud, sest mu elu esimene tajukogemus oli machli ka salan’i, terava karrikala lõhn, mis hõljus läbi põrandalaudade võrevoodini mu vanemate toas restorani kohal. Mäletan tänini tunnet, mida ajendasid külmad võrelatid mu mudilasenäo vastas, nina võimalikult kaugele sirutatud, püüdes õhust kardemoni, kalapeade ja palmiõli hõrke aroome, mis juba nii õrnas eas näisid mingil moel viitavat, et sealpool, vabas maailmas, on mõõtmatult rikkusi, mida avastada ja maitsta.

Ent lubage mul alustada päris algusest. 1934. aastal saabus Gujaratist Bombaysse mu vanaisa, noor mees, kes sõitis suurde linna auruveduri katusel. Tänapäeval avastavad Indias kuulsad suguvõsad sageli, et nende esivanemad on olnud kõrget päritolu, et nende tuntud sugulased on töötanud koos Mahatma Gandhiga tema varasel tegutsemisajal Lõuna-Aafrikas, minul aga sellist suursugust sünnipära ei ole. Meie olime vaesed moslemid, põllupidamisest elatuvad talupidajad tolmusest Bhāvnagarist. 1930. aastatel tabas puuvillapõlde karm taimehaigus ja mu nälgival seitsmeteistaastasel vanaisal ei olnud muud võimalust, kui rännata Bombaysse, kihavasse suurlinna, kuhu lihtrahvas juba ammusest ajast on suundunud, et edu saavutada.

.....

Alustasime Crawfordi puu- ja juurviljalettide juurest, kus kastid olid kitsaste vahekäikude äärde kuhjatud. Puuviljamüüjad ehitasid kauneid granaatõunatorne, mille all oli purpurpunane lootoseõiteks volditud kate. Puuviljakorvid olid täis kookospähkleid, tähtvilju ja vahakarva aedubasid, mis kihiti üksteise otsa asetatuna moodustasid kõrgeid magusalõhnalisi hauakambreid. Vahekäigud olid alati puhtad ja korras, põrandad pühitud, kallihinnalised puuviljad käsitsi vahaläikeliseks hõõrutud.

Minuealine poiss põlvitas kõrgel riiulite otsas, ja kui Bappu peatus, et uut sorti seemneteta viinamarju proovida, vudis poiss veekannu juurde ja pesi kiiresti kolm-neli viinamarja ning ulatas siis need meile alla, et saaksime neid maitsta. „Seemneteta, nagu näete,” hüüdis ülemus leti varjust taburetilt. „Täitsa uus sort. Sulle, Bappu, teeme kilo pealt allahindlust.”

.....