Kaks aastat purjede all

Оглавление

Richard Henry Dana. Kaks aastat purjede all

I peatükk. Teeleasumine

II peatükk. Esimesed muljed – „Näen purje!”

III peatükk. Töökohustused laeval – Troopika

IV peatükk. Vooster – Pahandused pardal – „Maa, ahoi!” – Pompero – Hoorni neem

V peatükk. Hoorni neem – Külaskäik

VI peatükk. Üks mees vähem – Ebausk

VII peatükk. Juan Fernández – Vaikne ookean

VIII peatükk. Tõrvamine – Argielu – „Käik ahtrisse” – California

IX peatükk. California – Kagutorm

X peatükk. Kagutorm – Reis piki rannikut

XI peatükk. Purjetamine piki rannikut – Monterey

XII peatükk. Elu Montereys

XIII peatükk. Kaubitsemine – Britist madrus

XIV peatükk. Santa Barbara – Nahkade toomine laevale – Töö kohustused sadamas – Rahulolematus – San Pedro

XV peatükk. Ihunuhtlus – Öö rannas – Olukord pardal – San Diego

XVI peatükk. Vaba päev maal

XVII peatükk. San Diego – Põgenemine – Uuesti San Pedro – Loovimine põhja poole

XVIII peatükk. Lihavõttelaupäev – „Puri, ahoi!” – Vaalad – San Juan – Nahkade vedamise romantika – Taas San Diego

XIX peatükk. Sandwichi saarte mehed – Nahkade töötlemine – Küttepuude hankimine – Lõgismaod – Uustulnukad

XX peatükk. Vaba aeg – Uudised kodust – „Vee põletamine”

XXI peatükk. California ja selle asukad

XXII peatükk. Elu maal – Alert

XXIII peatükk. Uus laev ja laevakaaslased – Minu paarimees vahis

XXIV peatükk. Taas San Diego – Järsakult laskumine – Rutakas lahkumine – Uus laevakaaslane

XXV peatükk. Kuuldused sõjast – Purskaja – Kagutormi eest minema lipsamine – Maru

XXVI peatükk. San Francisco – Monterey

XXVII peatükk. Pühapäevane pesupäev – Maal – Mõõduvõtmine – Grand – „Puri, ahoi!” – Fandango

XXVIII peatükk. Vana sõber – Ohver – California hulgus – Uudised kodust – Viimased pilguheidud

XXIX peatükk. Lastimine kojusõiduks – Üllatus – Viimane kohtu mine vana sõbraga – Viimane nahk – Raske juh tum – Ankur üles kojusõiduks! – Teel kodu poole

XXX peatükk. Pika tagasitee algus – Ehmatus

XXXI peatükk. Halvad väljavaated – Hoorni neeme esimene mõju – Jäämäed – Karsked laevad – Põdemine – Jää – Pahandused pardal – Kursi muutmine – Magalhãesi väin

XXXII peatükk. Taas jää – Kaunis pärastlõuna – Hoorni neem – „Maa, ahoi!” – Võtame kursi kodu poole

XXXIII peatükk. Valu andmine – Liikumine kodu poole – Mõnus pühapäev – Uhke vaatepilt – Mäng

XXXIV peatükk. Napid pääsemised – Ekvaator – Vihmavalingud troopikas – Äikesetorm

XXXV peatükk. Poolenisti rehvitud marsspurjede tuul – Skorbuut – Hädas sõber – Ettevalmistused sadamasse jõudmiseks – Golfi hoovus

XXXVI peatükk. Loodimised – Kodused vaatepildid – Bostoni sadam – Laevalt lahkumine

Kokkuvõttev peatükk

Kakskümmend neli aastat hiljem

Отрывок из книги

Esimene merel veedetud päev oli pühapäev. Aga kuna me olime äsja sadamast väljunud ja pardal oli palju tegemist, siis me töötasime päev läbi ning õhtul pandi paika vahikorrad ning seati kõik asjad meresõidukorda. Kui meid vahtidesse jaotamiseks ahtrisse kutsuti, sain ma hea näite selle kohta, kuidas käitub üks merelaeva kapten. Kui vahikorrad olid välja jagatud, esines ta sigar suus ahtritekil jalutades ja üksikute mahvide vahele sõnu suust poetades lühikese ja iseloomuliku kõnega.

„No nii, minu mehed, me oleme nüüd alustanud pikka reisi. Kui me üksteisega hästi läbi saame, möödub see aeg mõnusalt. Kui aga ei saa, siis ootab meid ees ujuv põrgu. … Teil pole vaja teha muud kui korraldustele alluda ja mehe kombel oma kohust täita … siis käib teie käsi hästi. … Aga kui te seda ei tee, siis käib teie käsi halvasti … seda ma võin teile öelda. Kui me ühte hoiame, siis te saate näha, et ma olen üks nutikas sell. Aga kui ei hoia, siis te avastate, et ma olen paganama kaabakas. … See on kõik, mida mul öelda on. … Pakpoordivaht läheb alla!”

.....

Järgmisena tuleb arvesse võtta seda, et kõik laeval kasutatavad „pisemad asjad” – siimusgarnid, malspiigid, pentslid jne, jne – valmistatakse pardal. Laevaomanikud ostavad uskumatus koguses „vanakraami”, mille madrused lahti harutavad, et üksikud keermed seejärel kokku sõlmida ja rulli kerida. Neid köiesäieid kasutatakse alatasa mitmesugustel eesmärkidel, kuid suuremast osast keerutatakse uued köied. Kõik alused on varustatud selle jaoks vajaliku väga lihtsa, ainuüksi rattast ja võllist koosneva „köievintsiga”. Hea ilmaga võib seda tekil pidevalt töötamas kuulda ning kolm meest oli meil suurema osa ajast tegevuses keermete lahtiharutamise ja kokkusõlmimisega ning köie valmistamisega.

Veel üks viis meeskonda tööle panna on taglase „korrastamine”. Kui mõni osa seisevtaglasest lõdvaks muutub (ja seda juhtub ühtelugu), tuleb sellelt kaitsed ja katted maha võtta, talid üles vinnata, aga pärast taglase kõva pinguldamist need kattedkaitsed uuendada, kusjuures katetega on tublisti tegemist. Ühtlasi on aluse üksikud osad omavahel niiviisi seotud, et ainult harva saab üht köit puudutada, ilma et sealjuures oleks vaja teisega midagi ette võtta. Masti ei ole võimalik tahapoole kallutada üksnes paktaakide abil, jättes lõdvendamata vöörtaagid, jne, jne. Lisame kõigele sellele veel otsa kogu pika reisi jooksul vajalikuks osutuva tõrvamise, määrimise, õlitamise, lakkimise, värvimise, kraapimise ja küürimise, ning peame samas ka meeles, et seda kõike on tarvis teha lisaks öösel vahis seismisele, roolimisele, rehvimisele, seesimisele, brassimisele, purjede tõstmisele ja seadmisele, tõmbamisele, haalamisele ning igas suunas ronimisele, ja vaevalt et siis tekib tahtmine küsida: „Millist tegevust võivad madrused endale merel leida?”

.....