Оглавление
Richard Masland. Kui näeme, siis teame. Mida nägemise neurobioloogia räägib meile meie mõtlemise kohta
Richard Masland. Kui näeme, siis teame. Mida nägemise neurobioloogia räägib meile meie mõtlemise kohta
Sissejuhatus
I OSA ESIMESED SAMMUD NÄGEMISE POOLE
1 | Taju ime
2 | AJULE LAULVAD NEURONID
ÜKS NEURON
KUIDAS TAJUNEURONID SIGNAALE VAHETAVAD
KUIDAS NÄGEMINE ON NAGU PUUDUTUS
VEIDI KONTEKSTI
STEPHEN KUFFLER
TSENTRAALNE JA PERIFEERNE NÄGEMINE
MIKS PISTRIK NII HÄSTI NÄEB
3 | MIKROPROTSESSOR SILMAS
PILDITÖÖTLUS 1: VÕRKKEST VÕTAB KUJUTISE OSADEKS
PILDITÖÖTLUS 2: TEGELIKU MAAILMA ILUSTAMINE
* * *
DEL AMES: ISOLEERITUD VÕRKKEST NÄEB SIISKI
ESIMESED SAMMUD
TEEL EDASI
4 | Kummitusneuronid
TUVASTAMATA NEURONID
KUMMITUSNEURONITE KANNUL
ENRICA STRETTOI
AMAKRIINRAKKUDE NURKAAJAMINE
KUMMITUSNEURONID JÄTKUVAD: BIPOLAARSED RAKUD
BRIAN BOYCOTT
5 | MIDA SILM AJULE RÄÄGIB
„TARGAD“ GANGLIONIRAKUD
KUIDAS GANGLIONIRAKKUDE VÄGI MAAILMA VAATLEB
II OSA METSIKUSSE LOODUSESSE
6 | TAJUSÕNUMID JÕUAVAD AJJU
MIS ESIMESENA JUHTUB
TAVALINE PÄEV: AJUSALVESTUS
NEURONID, MIS TUVASTAVAD KALDSERVI
7 | MIS EDASI SAAB: MITTE ÜKS AJUKOOR, VAID MITU
AJUKOORE ALA MT: LOODUSLIKUD LIIKUMISANDURID
AJUKOORE TUVASTUSALAD, MIS OTSIVAD NÄGUSID
8 | PAINDLIKUD MEELED
KAHJUSTATUD MEELED EHITAVAD END ÜMBER
TAVAPÄRASE TAJU ÜMBERKORRALDAMINE
NÄGEMA ÕPPIMINE
9 | NÄRVIVÕRGUSTIKU LEIUTAMINE: NEURONID, MIS KOOS REAGEERIVAD, KASVAVAD KOKKU
HEBBI ALGUPÄRANE NÄRVIVÕRGUSTIK
ÕPETATAVAD SÜNAPSID LOOVAD RAKUKOOSTU
* * *
DONALD HEBB MONTREALIS
TAJULINE ÕPPIMINE
PÕHIPOSTULAADI TÕESTUS
NÄRVIVÕRGUSTIKUVARJUTUS
10 | MASINÕPE, AJU JA NÄGEVAD ARVUTID
* * *
ARVUTID, MIS ÕPIVAD
SUUREMAD JA PAREMAD NÄRVIVÕRGUSTIKUD
* * *
TERRY SEJNOWSKI JA NÄRVIVÕRGUSTIK, MIS RÄÄKIS
ARVUTID, MIS NÄEVAD
11 | NÄGEMUS NÄGEMISEST
VISUAALNE AJU KUI NÄRVIVÕRGUSTIK
VÕRKKEST
PÕLVKEHA
PRIMAARNE VISUAALKORTEKS (V1)
AJUKOORE PIIRKOND V2: KEERUKAS RAKK
AJUKOORE PIIRKONNAD V3 JA V4
OIMUSAGAR
III OSA SILMAPIIRINI
12 | MIKS EVOLUTSIOONILE MEELDISID NÄRVIVÕRGUSTIKUD
* * *
13 | MÕNED SALADUSED, MÕNED EDUSAMMUD
JUHENDATUD JA JUHENDAMATA ÕPPIMINE
WINFRIED DENK JA KONNEKTOOM
NÄHTAVAD NÄRVIVÕRGUSTIKUD
14 | KAUGUSES
* * *
* * *
Sõnastik
Tänuavaldused
Piltide autorsus
Bibliograafia. ÜLDIST SISSEJUHATAVAT LUGEMIST
LISALUGEMIST
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
Отрывок из книги
See raamat räägib sellest, kuidas me näeme. Mõtlejad on nägemise üle pikka aega pead murdnud, kuid suurem osa nende arusaamu olid tänapäevaste standardite järgi naiivsed: silm on tõesti midagi kaameralaadset, kuid nägemise juurde kuulub veel palju muudki. See, et me sõbra näo ära tunneme, võib tunduda loomulik ja lihtne – lausa sedavõrd, et vanasti ei tekitanud see üldse küsimusigi –, kuid tegelikult ei ole selles midagi lihtsat. Nägemise mõistmiseks peab aru saama muustki kui vaid sellest, kuidas töötavad meie silmad. Tuleb ka aru saada, kuidas aju välismaailmast sotti saab.
Paradoksaalsel kombel on aju üsna aeglane; neuronid ja nende sünapsid töötavad miljoneid kordi aeglasemalt kui tänapäevased arvutid. Ometi on nad arvutitest paljudes tajuülesannetes paremad. Te tunnete oma lapse mänguväljakul rahvasummas ära millisekunditega. Kuidas aju seda teeb? Kuidas ta võtab mingi nüri stiimuli – valguslaik, õhuvibratsioon, muutus nahale avalduvas surves – ja annab sellele tähenduse? Me ei mõista neist võtetest veel kõike, kuid see, mida oleme teada saanud, on vaimustav.
.....
Aga kuidas te ta kõigis neis eri olukordades ära tunnete? Kujutis, mis teie võrkkestale langeb, on iga kord füüsiliselt erinev. Teie aju kohaneb iga versiooniga: suurem või väiksem, eredam või hämaram, naerev või sünge. Nägude permutatsioonid, mis võetakse vastu teie võrkkestale langevate füüsiliste stiimulitena, on peaaegu lõputud. Ometigi tunnete te tuttavad näod kohe ära, pingutuseta. Ja te ei erista mitte ainult neid kolme, vaid sadu või tuhandeid nägusid. Kuidas aju, mis on ju kõigest füüsiline masin nagu iga teinegi, selle ülesandega nii hästi toime tuleb?
Abiks on üks lihtsam näide. Kujutlege, et peate koostama arvutiprogrammi, mis tunneb ära tähe A. Moodsad arvutid suudavad seda ju vaevata, eks? Aga võrreldes ajuga teevad nad sohki. Kohe räägime sellest lähemalt.
.....
