Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Proloog
Üks
Kaks
Kolm
Neli
Viis
Kuus
Seitse
Kaheksa
Üheksa
Kümme
Üksteist
Kaksteist
Kolmteist
Neliteist
Viisteist
Kuusteist
Seitseteist
KUI MA OLIN ÜHEKSANDAS KLASSIS, PIDIN kirjutama essee ühe luuletuse kohta. Üks rida oli järgmine: „Kui su silmad poleks lahti, sa ei teaks, mis vahe on unenäol ja ärkvelolekul.“ Tollal ei tähendanud see mulle suurt midagi. Lõppude lõpuks oli klassis üks poiss, kes mulle meeldis, kuidas ma sain siis kirjandusanalüüsile veel tähelepanu pöörata? Alles nüüd, kolm aastat hiljem, saan sellest luuletusest tegelikult aru.
Sest viimasel ajal näib mu elu otsekui unenäolise kuristiku äärel olevat. Oli päevi, mil mõtlesin, et ärkan ja avastan, et hiljutised sündmused polnud tegelikult juhtunud. Kindlasti olen võluund nägev printsess. Ja iga hetk see unenägu – ei, õudusunenägu – lõpeb, ning saan endale printsi ning õnneliku lõpu.
.....
Pöördusime mõlemad ja meile vaatas vastu ühe kaitsja vihane nägu. Kurat! Dampiiritar ei pruugi olla nende jaoks kõige tähtsam, kuid nad panevad tähele, kui keegi teda ahistab. Kaitsja oli minust vaid veidi vanem ja naeratasin talle magusalt. Ma küll ei ole nii rinnakas ja suure dekolteega kui see teine naine, aga tean, et lühike seelik paljastab mu kaunid jalad. Ei või olla, et kaitsja on selle vastu immuunne. Noh, ilmselt siiski oli. Tema karm ilme näitas, et minu võlud ei mõjunud. Siiski arvasin, et võiksin proovida õnne ja temalt infot välja pigistada.
„Ma otsin üht linna Siberis, kus elavad dampiirid. Kas te teate seda?“
.....