Читать книгу Vihmaussi mure ehk Juurikas luuletab - Rita Anton - Страница 4

Kus on puude naba?

Kunagi väga-väga ammu oskasid puud rääkida ja oma oksi kätena ja juuri jalgadena kasutada. Puud olid siis väga inimeste moodi. Kuid Juurikas teadis rääkida, et nabad on puudel siiani alles. Puude nabadeks on augud ja nabaauke võib ühel puul olla mitu, sest oravaid on palju ja kõik nad tahavad kuskil elada.

Siis, kui puud veel rääkida oskasid, olid nad inimeste abilised ja loomade kaitsjad. Metsavahi palvel korjasid puud oma käte-okstega igal aastal enne külma talve tulekut inimestele küttepuid. Nad otsisid üles kõik kuivanud oksarisud ja vanadusse kuivanud puutüved ning viisid need oma jala-juurtel kõndides metsast välja lagendikele, kust inimesed said need edasi oma koju viia ja ahju soojaks kütta. Inimesed pidasid puudest lugu, hoidsid metsad puhtana ja viisid metsaasukatele talvel süüa.

Puud hoidsid ja kaitsesid ka kõiki metsaasukaid. Nad andsid neile oma okste all varju palava päikese eest ja hoidsid neid oma juurte all urgudes talvepakase eest soojas. Oravatel lasid aga elada lausa oma nabaaukudes.