Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.
Оглавление
Robert Silverberg. Valitud teosed 3. Märkmeid eel-dünastilisest ajastust
SISSEJUHATUS
(MINA+N), (MINA–N)
HEAD UUDISED VATIKANIST
ETTEKUULUTAJA THOMAS
1. KUUVALGUS, TÄHEVALGUS, TÕRVIKUVALGUS
2. APOKALÜPTIKUTE TANTS
3. UINUV MÕISTUS SÜNNITAB KOLETISI
4. THOMAS JUTLUSTAB TURUPLATSIL
5. SÜÜTUSETSEREMOONIAD
6. VALUTAVA SÜDAMEGA NAINE HURJUTAB THOMAST
7. TAIPLIKE TAIP
8. OOTAJATE OOTUS
9. KUULUTAJATE KUULUTUSED
10. LEPITAJATE LÖMITAMINE
11. RÄNNAK MERE ÄÄRDE
12. HÄÄL TAEVAST
13. USU MATUSED
14. SEITSMES PITSER
15. PROHVETI PÕGENEMINE
ENAM MA EI TÕUKA
TUUL JA VIHM
MÄRKMEID EEL-DÜNASTILISEST AJASTUST
MUTANTIDE HOOAEG
ELUNDIVÄRBAJATE KÜÜSIS
VÕIMALUSTE JADA
GRUPP
TEADUSLIKU FANTASTIKA. KUULSUSTE KODA
BRECKENRIDGE JA KONTIINUUM
KALJUKITSE MÄNGUD
RÄNNAKUD
1
2
3
4
5
6
7
8
9
FÜÜRER SAABUB WASHINGTONI
10
11
12
13
14
15
16
SURNUTE SEAS SÜNDINUD
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
TOPELTMÕISTUSTE KODA
Отрывок из книги
Teaduslik fantastika peaks rääkima tulevikust, kuid tegelikkuses on selle juured sügavalt olevikus kinni ning žanri olemus muutub sedamööda, nagu meie arusaam tänapäeva ühiskonnastki. Näiteks süngete, kurvakstegevate ja lootusetute 1930ndate ulme kippus olema helge ja optimistlik kraam, mis vaatas tulevikku, milles tehnoloogia aitaks meid välja suure depressiooni nimelisest majanduslikust mädasoost. 1940ndatel, kui sõda maailma tükkideks rebis, keskendus ulmekirjandus üldiselt lihtsatele melodramaatilistele hea ja kurja konfliktidele – just nii julgustati meid seda sõda nägema. 1950ndatel, kui suurema osa ajast valitses suhteline vaikus ja rahu ja me suutsime isegi aatomihävingu hirmu kontrolli all hoida, kujunes välja teatud tüüpi klants eeslinnaulme, mis oli sujuvalt kirjutatud ning mida avaldasid läikiva väljanägemisega ajakirjad. See tegeles näiteks küsimustega, kuidas oleks korraldada kokteilipidu tulnukatele või kuidas programmeerida oma majapidamisrobotit madala kalorsusega toite valmistama.
Siis jõudsid kätte 1960ndad, mil see pilvitu eeslinnamaailm kokku varises, ning seejärel 1970ndad, kui meie ülesandeks sai nende väändunud tükkide kokku tagasipanek. Sellel hullumeelsel ajastul – mis algas mu arvates 1963. aastal Dallases John F. Kennedy’lt elu röövinud kuulidega ja kestis ligi 20 aastat – muutusid teaduslik fantastika ja fantaasiakirjandus Ameerika Ühendriikides ja enamikus teistes industriaalseis lääneriikides enneolematult populaarseiks. Mis ei tohiks olla kuigi üllatav. Kui maailm sinu ümber muutub mõistetamatuks, on mõistlik otsida vastuseid mõnest teisest maailmast. Endistel aegadel piisas kiriku poole vaatamisest: seal oli jumal, kellest lähtus armastust ja turvatunnet ning kes pakkus sulle lootust pääseda sellest hädade orust teispool asuvasse tõelisse ellu. 20. sajandi üheks probleemiks oli aga, et enamik meist oli minetanud võime leida religioonist lohutust. Võibolla on ulmekirjandus muutunud selle omamoodi aseaineks: tekstikorpus, mis vaatleb ja uurib absoluutseid väärtusi ja pakub hüpoteetilisi versioone alternatiivsetest elamismoodustest.
.....
«Palun vabandust, kullake,» pöördun Selene›i poole. «Kurb küll, aga ma pean minema. Pakilised äriasjad. Mul läheb mõni minut.»
Selene haarab mul hellalt käest. «Kallis, ei! Las see kõne ootab.
