Читать книгу Enne palgatööst loobumist. 10 tõsielulist õppetundi algajale ettevõtjale, kel kavatsus palgatöölisest ettevõtja staatusesse tõusta. - Robert T. Kiyosaki - Страница 43

Minu arvates peitub suurim erinevus ettevõtja ja palgatöötaja vahel soovis turvalisuse või vabaduse järele.

Rikas isa ütles: „Kui sinust saab edukas ettevõtja, õpid tundma vabadust, mida kogevad väga vähesed. Asi pole ainult paljus rahas ja vabas ajas. See on vabadus hirmust hirmu enda ees.”

„Vabadus hirmust hirmu ees?” imestasin.

Ta jätkas noogutades: „Kui sa heidad pilgu sõna vabadus taha, leiad sealt redutamas hirmu. Sellepärast suurem osa inimesi ütlebki: „Hangi hea haridus.” See pole armastusest õppimise või teadmiste vastu, vaid hirmust – kartusest, et sa ei saa head töökohta ega suuda raha teenida. Vaata, kuidas õpetajad motiveerivad õpilasi koolis – selle motivatsiooni taga on hirm. Nad manitsevad: „Kui te ei õpi, kukute läbi.” Seega motiveerivad nad õpilasi õppima läbikukkumishirmuga. Kui õpilane lõpetab kooli ja läheb tööle, on taas motivatsiooniks hirm. Tööandjad ütlevad otse välja või annavad muul moel mõista: „Kui sa ei tee oma tööd, lastakse sind lahti.” Töötaja töötab tublimalt hirmust – ta kardab, et ei pane leiba lauale, et tal pole majalaenu tasumiseks raha. Turvatunde­iha põhjuseks on hirm. Turvalisuse häda on aga selles, et see ei ravi hirmu. See heidab hirmule vaid teki peale, aga hirm jääb, itsitab nagu tont voodi all.”

Kuna käisin toona keskkoolis, sain hirmu pärast õppimise mõttest hästi aru. „Ma õpin koolis ainult sellepärast, et kardan läbi kukkuda. Ma ei õpi sellepärast, et tahan omandada teadmisi. Kardan nii kohutavalt läbi kukkuda, et õpin aineid, mida mul kunagi vaja ei lähe.”

Rikas isa ütles noogutades: „Turvalisuse pärast õppimine pole sama mis vabaduse pärast õppimine. Inimesed, kes õpivad vabaduse pärast, õpivad teistsuguseid aineid kui need, kes õpivad turvatunde pärast.”

„Miks koolides õppimises valikut ei pakuta?” pärisin.

„Ma ei tea,” vastas rikas isa. „Turvalisuse pärast õppimise probleem on selles, et hirm ei kao kusagile, ja kui hirm on alati olemas, siis tunned end harva turvaliselt, seetõttu ostad üha rohkem kindlustust ja nuputad, kuidas ennast kaitsta. Sa muretsed alati vaikselt endamisi, isegi kui teed näo, et oled edukas ja sul pole millegi pärast muretseda. Turvalise eluviisi juures on kõige halvem seik, et sa elad pahatihti kaht elu – tegelikku elu ja elamata elu, mida tead, et võiksid elada. Need on mõned turvalisuse pärast õppimise probleemid. Kõige suurem häda on aga see, et hirm on ikka alles.”

„Nii et ettevõtjaks saades hirmud kaovad?” tahtsin teada.

„Muidugi mitte!” muigas rikas isa. „Ainult rumalad arvavad, et nad ei karda. Hirm on alati olemas. Igaüks, kes väidab, et tal pole hirme, on tegelikkusest irdunud. Mina ütlesin: „Vabadus hirmust hirmu ees.” Ehk teisisõnu – sa ei pea kartma hirmu, sa ei pea olema hirmu vang, su maailma ei määratle hirm nagu paljude puhul. Sa õpid hirmu kartmise asemel sellele näkku vaatama ja seda enese heaks ära kasutama. Selle asemel, et ärist loobuda, sest sul pole raha ja sa kardad, et ei suuda arveid tasuda, on sul tõelise ettevõtjana julgust edasi minna, selgelt mõelda, õppida, lugeda, uute inimestega rääkida, uusi ideid ja tegevusi välja nuputada. Vabadusiha võib anda sulle südidust tegutseda aastaid, ilma et tunneksid vajadust kindla töökoha ja palga järele. Vaat sellisest vabadusest käib jutt. See on vabadus hirmust hirmu ees. Meil kõigil on hirme; vahe on selles, kas hirm paneb meid otsima turvalisust või vabadust. Palgatöötaja taotleb turvalisust, ettevõtja aga vabadust.”