Salamõrtsuka teekond. I osa

Оглавление

Робин Хобб. Salamõrtsuka teekond. I osa

PROLOOG. NEED, KEDA EI MÄLETATA

I. HAUAST SÜNDINUD

II. LAHKUMINE

III. ÜLESANNE

IV. TEE PIKI JÕGE

V. VASTANDUMISED

VI. TAID JA VAIST

VII. FARROW

VIII. TRADEFORD

IX. SALAMÕRTSUKAS

X. TÖÖTURG

XI. KARJANE

XII. KAHTLUSED

XIII. SINIJÄRV

XIV. SALAKAUBAVEDAJAD

XV. KETTLE1

XVI. PELGUPAIK

XVII. JÕE ÜLETAMINE

XVIII. KUUSILM

XIX. JÄLITAMINE

XX. JHAAMPE

Отрывок из книги

Ma ärkan igal hommikul, näpud tindised. Vahel näoli oma töölaual kirjarullide ja paberite vahel. Poiss, kes tuleb mu kandikuga, võib söandada mulle ette heita, et ma õhtul voodisse ei heitnud. Aga vahel vaatab ta mulle otsa ega lausu sõnagi. Ma ei püüagi talle seletada, miks ma teen nii, nagu ma teen. Sedasorti saladust ei või nooremale mehele niisama anda; selle peab ta välja teenima ja ise selgeks õppima.

Mehel peab elus eesmärk olema. Nüüd ma tean seda, kuid mu elu esimesed kakskümmend aastat kulusid selle õppimiseks. Ma ei arva, et ma selles mõttes erandlik oleksin. Siiski on see õppetund, mis on kord omandatuna minuga jäänud.

.....

Ma ohkasin, kuid kuuletusin. Chade ei vaadanud minu poole. Burrich hakkas uuesti rääkima. „Ma tahaksin hoida teda ühtlastes tingimustes. Ma arvan, et ta vajab lihtsalt aega, et sellega ise hakkama saada. Ta mäletab. Vahel. Ja siis ta peletab neid mälestusi. Ma arvan, et ta ei taha mäletada, Chade. Ma ei usu, et ta tahaks jälle FitzChivalry olla. Võib-olla talle meeldis hunt olla. Võib-olla meeldis sedavõrd, et ta ei tule enam kunagi tagasi.”

„Ta peab tulema,” ütles Chade vaikselt. „Meil on teda vaja.”

.....