Читать книгу Katkuhaldjas. Pax: 7. raamat - Åsa Larsson - Страница 9

208. peatükk

Big MacÕudusunenägu!

suggen, galten ja viggo hüppavad ehmatusest õhku. Keegi neist ei kuulnud Tööõpetuse-Thomase tulekut, aga nüüd seisab too otse nende selja taga, ports lumelabidaid kaenla all.

Suggen läheb nii närvi, et pillab oma mobiili lumme. Viggo ja Galten torkavad oma telefoni kärmelt taskusse.

„See on täiesti arulage!” ütleb Tööõpetuse-Thomas. „Mõnus, ilus, värske lumi, aga teie vahite oma mobiile. Kindlasti vaatasite sealt mingit jama. Te olete ekraanisõltlased, vaat mis!”

Oeh! Niisiis ta ei näinud, mida nad vaatasid. Viggo, Suggen ja Galten vahetavad omavahel kergendustundest pilgu. Suggen ei kuivata oma mobiili äragi, enne kui selle sügavale taskusse pistab.

„Kui mina noor olin, siis me suusatasime ja kelgutasime, olime õues ja tegime trenni,” jätkab Tööõpetuse-Thomas. „Meil oli nii tore, et kellelgi ei tulnud meelde kellagi vaadata.”

„Ma tean,” ütleb Galten ja naeratab süütult. „Ma unustan arvutimänge mängides pidevalt kella ära.”

„See pole sama asi,” vastab Tööõpetuse-Thomas ja tõmbub näost tooni võrra punasemaks. „Tänapäeva noored lähevad paksuks nagu õhkpadjad, sest te vahite pidevalt ainult oma ekraane.”

Ta naerab natuke aega oma paksu õhkpadja nalja üle.

„Ja nüüd on teid pärast tunde jäetud?” küsib Tööõpetuse-Thomas ja vaatab rahulolevalt Viggo poole.

„Mhm,” vastab Suggen. „Me ootame Bisrati.”

Bisrat on koolis abiõpetaja. Viggo meelest on ta tore.

„Ma tean,” ütleb Tööõpetuse-Thomas, „aga Bisrat ja mitmed teised õpetajad jäid nädalavahetusel haigeks. Mingi imelik gripiviirus on liikvel. Nii et mina korraldan teile pärast tunde jäämise. Ja teate mis, ma teen seda hea meelega! Eriti sinul, Viggo, on vaja õppida, et igal teol on tagajärjed.”

Viggo oigab endamisi. Tervelt tund aega koos Tööõpetuse-Thomasega! Big MacÕudusunenägu.

„Hallo!” ütleb Tööõpetuse-Thomas ja nipsutab Viggo nina all sõrmi. „Ära mõtle muudele asjadele, kui ma sinuga räägin.”

Tööõpetuse-Thomas annab kaenla alt igale poisile lumelabida.

„Palun,” ütleb ta. „Ma tahan, et te terve pikapäevarühma maja esise lumest puhtaks roogite.”

„Misjaoks?” küsib Suggen nördinult. „Majahoidjale makstakse ju lume rookimise eest palka. Ja pealegi on tal lumepuhur.”

„Ära haugu vastu,” lõikab Tööõpetuse-Thomas talle vahele. „Ma tulen veerand tunni pärast tagasi, selleks ajaks peab teil see tehtud olema!”

Seejärel marsib ta pika sammuga minema.

„Oooh, mina ei kavatse küll rookima hakata,” nuriseb Suggen.

„Ma vihkan teda täiega,” oigab Viggo ja pöörab näo tumeda taeva poole.

Viggo pilk peatub aknal, kus nad lumerookimise järel peaksid pärast tunde istuma.

Ja sel hetkel torkab talle pähe üks plaan. See on t.t.t., Tööõpetuse-Thomase Terroriseerimine.

„Jaaa, muidugi hakkame rookima,” ütleb Viggo aeglaselt ja naeratus levib üle kogu ta näo. „Sest mul tekkis maailma kõige ägedam idee.”

Suggeni ja Galteni silmad löövad särama. Viggo Dellingiga hängides ei hakka tõepoolest kunagi igav.

„Milline?” pärivad nad läbisegi.

Ent Viggo ei vasta. Küll nad veel näevad! Tööõpetuse-Thomasel hüppavad silmad peast välja! Ja kohe, kui kool lõpeb, jookseb Viggo Tere-Henry juurde ja räägib talle kõigest. Tere-Henry saab tubli kõhutäie naerda, selles on Viggo raudkindel.