Оглавление
Seppo Zetterberg. Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil
LUGEJALE
SOOME SILD
JOHAN PHILIP PALMÉN TALLINNA TOOMKOOLIS 1823–1824
Üle sügisese Soome lahe
Harju-Madise pastoraadis
Tallinn saab tuttavaks
Rüütlikooli usin õpilane
Mitte ainult kool
Wenngreni plaanid ei täitu
Kirik ja tantsupeod
Mõisate külastamine
Hüvastijätt Toompeaga
JOHAN JAKOB NORDSTRÖM – REISIJUHT TALLINNAS AASTAL 1834
Tallinn kui Napoli
Kaks maailma: ülalinn ja all-linn
„Inimene! Siin elab Jumal!”
Tallinna turismiikoon: muumia klaaskapis
Aadlivapid ja marmormausoleum
Tallinna võimukandjad
Keiserlik Kadriorg
Keila-Joa – hea maitse ja rikkuse ühendus
Majad täis lapsi
SOOME LAHEL AVATAKSE LAEVAÜHENDUS
Supelasutused Tallinnas ja Helsingis
Koos aadlihärradega Helsingisse
„Ühelgi varasemal suvel ei ole Helsingis käinud nii palju välismaalasi.”
Torm viis Tallinna
Tuldi ka Turust
Keskaegne Tallinn – modernse Helsingi vastand
Helsingi ülistus
„Lendav sild” Soome lahel
ELIAS LÖNNROT 1844. AASTAL MÖÖDA EESTIT SAMMUMAS
Enne maine, siis mees
Kajaanist Kuusalusse
Koeru kõrtsis ja kirikus
Kas soome keele tütar või õde?
Usin doktor Faehlmann
Natuke napsu!
Õpetlaste seltsis
Rännak Lõuna-Eestis
Uurimisretke viljad
Talupoegade vilets olukord
Rahvakalendrit toimetamas ja sõnakogusid uurimas
Von Böninghi lahke abi
Millal minna koju ja kustkaudu?
Tartust Kattila kaudu Peterburi ja Soome
AUGUST AHLQVIST EESTI NURMEDEL
Rikutud eesti kirjakeel
Kimpus Eduard Ahrensiga
„Eesti kaasaegne kirjandus”
„KALEVIPOJA” RETK SOOME
August Ahlqvist loob ühendustee
„Kalevipoeg” Kallavesi ääres Kuopio linnas
Auru jõul koju
KIRJANDUSE SELTS JA KREUTZWALDI MUINASJUTUD
YRJÖ KOSKINEN EESTIMAA TEEDEL
Tallinna ja kaugemalegi 1864
Huvi liivlaste vastu
Rüütlite kole võim
Kuus küsimust Jannsenile ja Kreutzwaldile
Kuidas on lood lätlastega?
Tartusse ja Riiga aastal 1867
Kuidas läks, kui Jakob Hurta taheti saata Soome?
Ajakirja Kirjallinen Kuukauslehti sündimata jäänud väikevend
Veel kord saksluse vastu ja eestluse eest
EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869 JA SOOME
Rahvuslik liikumine tõstab pead
Laulupeole antakse luba
Nõuandeid ja reisisoovitusi
Tallinn – ajaretk keskaega
Haneparved, kerjused ja kõrtsid
Jannsenite saalis ja verandal
Toostid keisri ja Soome auks
Soome silla nurgakivid
Eestlaste tulevik – kas Saksamaa või Venemaa?
„Kui laulupidu toimuks ka Soomes”
EESTI ESIMENE PEREKOND SOOMES 1871
„Kannatust! Kuid ma tulen!”
Kaks keelt, üks rahvas
Piduõhtu Alppilas
Hämeenlinna ja Tamperesse
Mõisamajandus Hakoises
Yrjö Koskise kodus Leppälahdes
„Armastan Soomemaad!”
C. R. JAKOBSONI SOOME-REISID
Vaimne sulandumine soomlastesse
Esimene Soome-reis 1871
Jälle Soomes 1876
EESTIS RÄNDAV O. A. F. LÖNNBOHM
GEORG JULIUS VON SCHULTZ SOOME IDÜLLIS
Suursaare kaudu Lappeenranta
Aurora Karamzini mõisas Espoos
Viapori rahu
„See on paradiis”
LAULUPEO PIKK TEEKOND SOOME
Aksel August Granfelt Tartus 1874. aastal
„Meie lõunanaaber”
Eesti laulupidu innustab
Jannsenistid ja jakobsonlased
Soome laulupeo peaproov 1881
„Eesti rahvuslikust liikumisest”
Eestlased esimesel Soome laulupeol 1884
EESTI KEELE SÕPRADEST SOOME HÕIMURAHVASTE SELTSIKS
Eestlased Soome Kirjanduse Seltsi peol 1881
Eesti keele sõprade seltsi sündja kuhtumine
Otto Donner pöörab asja enda kasuks
LÜHENDID
ALLIKAD JA KIRJANDUS
Arhiiviallikad
Trükitud allikad
Ajalehed
Kirjandus
Отрывок из книги
„„Soome sild” oli kaua aega Eesti ja Soome kultuurivahetuse keskne termin,” kirjutab oma essees „Soome sild” Kai Laitinen. Kuigi Soome silda ehitati ja seal liiguti agaralt eesti rahvusliku liikumise tõusuajal 19. sajandi II poolel, on see metafoorina ometi palju vanem.
Esimest korda esineb Soome sild hilisemas sümboolses tähenduses F. R. Kreutzwaldi „Kalevipojas”. Seal langetab Kalevipoeg suure tamme, mille laudadest tehakse merele sild, mis ühendab Virumaa ja Soome rannad.
.....
Friedrich Reinhold Gedner õpetas kaks tundi nädalas usuõpetust, esmaspäeva ja neljapäeva hommikuti. Friedrich Freundi ladina keelt oli kuus tundi nädalas, Carl Heinrich Elster õpetas geomeetriat ja aritmeetikat iga päev kella üheksast kümneni, Friedrich Wilhelm Schüdlöffel geograafiat ja ajalugu neli tundi nädalas, Gedner saksa keelt kaks tundi nädalas ja Schüdlöffel vene keelt kolm tundi nädalas.
Koolijuhataja Wehrmann õpetas kreeka keelt neli tundi nädalas ja Gedner prantsuse keelt samuti neli tundi, millele lisandus veel kaks tundi stiiliharjutusi. Kokku oli ette nähtud 33 tundi nädalas, millest suurema osa täitsid viis keelt. Joh. Ph. Palméni emakeelt, rootsi keelt, programmis ei olnud.
.....
