Оглавление
Sergi Plohhi. Viimane impeerium. Nõukogude liidu lõpp
Sissejuhatus
I. VIIMANE TIPPNÕUPIDAMINE
1. PEATÜKK. Kohtumine Moskvas
2. PEATÜKK. Tujurikkuja
3. PEATÜKK. Kiievi kotlet
II. AUGUSTITANKID
4. PEATÜKK. Krimmi vang
5. PEATÜKK. Vene mässaja
6. PEATÜKK. Vabaduse võit
III. VASTUPÖÖRE
7. PEATÜKK. Venemaa uuestisünd
8. PEATÜKK. Sõltumatu Ukraina
9. PEATÜKK. Impeeriumi päästmine
IV. NÕUKOGUDE MITTELIIT
10. PEATÜKK. Washingtoni dilemma
11. PEATÜKK. Venemaa Noa laev
12. PEATÜKK. Ellujääja
V. VOX POPULI
13. PEATÜKK. OOTUSED
14. PEATÜKK. Ukraina referendum
15. PEATÜKK. Slaavi kolmik
VI. HÜVASTIJÄTT IMPEERIUMIGA
16. PEATÜKK. Tolm vajub maha
17. PEATÜKK. Euraasia sünd
18. PEATÜKK. Jõulud Moskvas
Epiloog
Tänusõnad
Отрывок из книги
Impeeriumide lastele, kes end vabaks murdsid
Mis siis õieti juhtus? Esimesena andis sellele küsimusele vastuse USA president George H. W. Bush. 25. detsembri õhtul, varsti pärast seda, kui CNN ja teised televõrgud olid edastanud Gorbatšovi kõne ja pildi sellest, kuidas punane lipp Kremlis langetati, läks Bush telestuudiosse ning selgitas oma kaasmaalastele, mis tähendus oli hiljutisel vaatepildil, värskel uudisel ja kingitusel, mille nad kõik äsja saanud olid. Tema tõlgenduses tähendasid Mihhail Gorbatšovi tagasiastumiskõne ja Nõukogude lipu langetamine võitu sõjas, mida Ameerika oli pidanud kommunismi vastu rohkem kui nelikümmend aastat. Veelgi enam, Bush seostas kommunismi kokkuvarisemist külma sõja lõpuga ning õnnitles Ameerika rahvast ameerikalike väärtuste võidu puhul. Ta kasutas sõna „võit” kolmel korral kolmes järjestikuses lauses. Mõni nädal hiljem mainis Bush oma iga-aastases kõnes kongressile Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, öeldes, et mööduv aasta oli olnud tunnistajaks „peaaegu piibellike mastaapidega muutustele”, et „Ameerika võitis Jumala abiga külma sõja” ning kuulutas, et sündinud on uus maailmakord. Senati ja esindajatekoja ühendatud koosseisule teatas Bush, et „maailm, mis kunagi oli jagunenud kahte relvastatud leeri, tunnistab nüüd ühteainsat ja esileküündivat võimu, Ameerika Ühendriike.” Tema kuulajad hakkasid maruliselt plaksutama.[1.]
.....
Eelteade Bushi-Gorbatšovi tippkohtumise puhul Moskvasse saabunud Lääne ajakirjanikele, mille koostas Gene Gibbons Reutersist, rääkis kasvavast lõhest Kremli ja lihtsate moskvalaste vahel. „USA Moskva saatkonna sissekäigu kohal asuvale sildile on kirjutatud Fort Apache, mis iseloomustab väga täpselt elu majanduslanguse käes kannatavas Nõukogude pealinnas,” öeldi teates. „Sel ajal kui George Bushi autokorteež läbib seda 8,8 miljoni elanikuga linna, näeb ta pikki poejärjekordi, tühje kaupluseaknaid, katkisi autosid tänavate ääres ja kümneid seisvaid ehituskraanasid. Kremlis torkab talle silma teine äärmus: sädelev kuld ja kristall-lühtrid, imelised maalid, kaunid puuparketiga kaetud põrandad ja nii palju marmorit, et sellest saaks ehitada tuhandeid monumente.”[11.]
Tavaliste Nõukogude kodanike halvenev elujärg – inimesed olid järjest rahulolematumad mitte ainult oma olukorra, vaid ka valitseva ladviku privileegide pärast – muutis Gorbatšovi ebapopulaarseks rahva hulgas, kellele ta tahtis anda vabaduse. Teatades tippkohtumise ajal Moskvast, rääkis Peter Jennings, üks Ameerika „kolmest suurest” uudisteankrust, ABC televõrgu vaatajatele, et Gorbatšovi populaarsusreiting oli langenud ohtliku 20 protsendini (Bushi populaarsusreiting küündis samal, Lahesõjale vahetult järgneval ajal üle 70 protsendi). Ent vesteldes Lääne ajakirjanikega ilmutas Gorbatšov optimismi ja näitas, et tal on huumorisoont. Osutades sõbralikule rahvasummale Kremli juures, ütles ta Jenningsile: „Näete, mõnele inimesele ma meeldin.” Ta lisas: „Ma olen inimene, kes tegi kõige sellega algust. Kui keegi kavatseb Gorbatšovi maha kanda, siis see on ennatlik hinnang.” Esimest korda mitme kuu jooksul tundis Gorbatšov, et saab olukorra lõpuks kontrolli alla, ohjeldades konservatiivset opositsiooni, ja tema soov oli kasutada tippkohtumist selleks, et tagada oma sisepoliitikale rahvusvaheline toetus.[12.]
.....
