Meie Kalkunid. Viidik, Supikalkun, Emakesed… ja teised

Оглавление

Solovjova Ülle. Meie Kalkunid. Viidik, Supikalkun, Emakesed… ja teised

Kui väga ma neid armastan

Esimene tutvus: kangelaskalkun

Teine suvi: esimesed õnnetused

Sügis ja talv: uute murede aeg

Kalkunitoidud

Katsumuste suvi: metsata rebased

Hipipere ja sõjakool

Ränk talv broileritega

Viidik: minu kasupoeg

Miks kalkun näost punane on?

Uus algus: tubli Emake

Haudepesa meie köögis

Uue kevade lood

Tänuavaldus

Отрывок из книги

Ma ei oska rääkida teaduslikku juttu, pigem on mu lugu emotsionaalne pilguheit nende uhkete ja vaprate lindude maailma. Kalkun ei tähenda mulle mitte liual auravat praadi (kuigi ka sellest aspektist ei saa päris mööda vaadata), vaid uhket olendit, kelle sisemine ilu on võrdne välisega. Me kipume neid kartma. Mõnikord põhjusega. Aga enamasti põhjuseta. Inimloom peab end maailma nabaks ja kipub oma mõttelaadi omistama kõigele ümbritsevale, vaevumata süvenema. Kui lind ei käitu nii, nagu inimene ootab, annab see kohe põhjust lindu naerda, torkida, kiusata… ja kurjaks pidada.

Kalkuni ajaloolisel kodumaal Mehhikos pidasid asteegid ja maiad kalkunit jumalaks lindude seas. Kaks korda aastas korraldasid nad kalkunite auks festivale. Kalkunitega seotud rituaalid käisid kaasas sünni, surma ja abieluga, kalkunimaagiat kasutati kaitseks ikalduse ja haiguste eest.

.....

Ta vaeseke kartis nii väga, et ei suutnud enam ühtegi liigest liigutada.

Ronisin redeli abiga kasvuhoone katusele, võtsin meie kangestunud Supikalkunil jalgadest ja tõstsin ta alla nagu kivikuju. Tükk aega hoidsin kanget lindu süles ja rääkisin temaga, enne kui ta hakkas ringi vaatama, siis raputas ennast ja sammus kiirel sammul lauda poole, selg kühmus. Juhtunu oli mulle tohutu vapustus. See lind läks ju mind päästma! Täiesti selge, et mind. Rohkem kedagi õues polnud. Ta läks, kuigi kartis hirmsasti, läks ja võitis oma instinkte, mis käsivad ohu korral liikumatult paigale jääda.

.....