Kolme neljandiku mõistatus

Оглавление

Sophie Hannah. Kolme neljandiku mõistatus

Tänusõnad

ESIMENE NELJANDIK

1. PEATÜKK. Poirot’d süüdistatakse

2. PEATÜKK. Talumatu provokatsioon

3. PEATÜKK. Kolmas jutulesoovija

4. PEATÜKK. Kes ei kuulu teiste hulka?

5. PEATÜKK. Auguga trükitäht

6. PEATÜKK. Köie-Rowland

7. PEATÜKK. Vana vaenlane

8. PEATÜKK. Poirot jagab ülesandeid

9. PEATÜKK. Neli alibit

TEINE NELJANDIK

10. PEATÜKK. Mõned tähtsad küsimused

11. PEATÜKK. Rohelised silmad

12. PEATÜKK. Mitu läbikukkunud alibit

13. PEATÜKK. Konksud

14. PEATÜKK. Combingham Hallis

15. PEATÜKK. Arvatava mõrva sündmuskoht

16. PEATÜKK. Mees, kellel oli võimalus

17. PEATÜKK. Poirot’ temp

18. PEATÜKK. Proua Dockerilli avastus

19. PEATÜKK. Veel neli kirja

KOLMAS NELJANDIK

20. PEATÜKK. Kirjad jõuavad pärale

21. PEATÜKK. Kirjutusmasinate päev

22. PEATÜKK. Üksik kollane koogitükk taldriku serval

23. PEATÜKK. Halba soovides

24. PEATÜKK. Igivanad vaenamised

25. PEATÜKK. Poirot naaseb Combingham Halli

26. PEATÜKK. Kirjutusmasinate kontroll

27. PEATÜKK. Käevõru ja lehvik

28. PEATÜKK. Ebausutav ülestunnistus

29. PEATÜKK. Keerulised kreegid

30. PEATÜKK. Kolme neljandiku mõistatus

NELJAS NELJANDIK

31. PEATÜKK. Kirjake härra Porrottile

32. PEATÜKK. Kus on Kingsbury?

33. PEATÜKK. Jäljed käterätikul

34. PEATÜKK. Rebecca Grace

35. PEATÜKK. Perekondlik lojaalsus

36. PEATÜKK. Tegelik süüdlane

37. PEATÜKK. Testament

38. PEATÜKK. Rowland ilma köieta

39. PEATÜKK. Uus kirjutusmasin

Отрывок из книги

Minu piiritu tänu kuulub järgmistele inimestele:

James Pritchard ja Matthew Pritchard ja kõik Agatha Christie Limited töötajad; David Brawn, Kate Elton ja kõik Harper Collins UK töötajad; minu agent Peter Straus ja tema meeskond Rogers, Coleridge & White juures; minu võrratu väljaandja William Morrow New Yorgis; ja kõik minu toimetused üle maailma, mis on aidanud levitada neid raamatuid igasse maailma otsa; Chris Gribble, kes luges ja innustas otsustavas algusjärgus; Emily Winslow, kes andis mulle toimetajana soovitusi, mis olid hoolikad ja hindamatud nagu alati; Jamie Bernthal-Hooker, kes abistas mind lugematul eri viisil teksti ülelugemisest taustauuringute ja pealkirja nuputamisele kaasaaitamiseni; Faith Tilleray, kes disainis mulle uue vaimustava veebilehe ja kellest sai minu turundusguru; minu pere: Dan, Phoebe, Guy ja antud juhul eriti veel Brewster, põhjustel, mida peaksid taipama kõik, kes mu raamatut loevad!

.....

„Ma ei tea, kus ta elab. Ma ei tea sedagi, kas ta elab või ta hoopiski mõrvati. Vraiment, ma ei saaks teada Barnabas Pandy kohta veel vähem, kui ma tean − see oleks ilmvõimatu! Aga ärge ainult püüdke seda selgeks teha Sylvia Rule’ile, kes kujutab ette, et mina tean kõike tolle mehe kohta! Madame usub, et ma kirjutasin talle kirja, milles süüdistan teda nimetatud mehe mõrvamises, kuigi ma kinnitasin, et pole midagi niisugust kirjutanud. Mina ei kirjutanud talle. Ma pole proua Sylvia Rule’ile mitte ainsamatki kirja saatnud.”

Poirot vabastas ennast kaabust ja mantlist kärsitumalt kui talle omane ja ulatas need George’ile. „Ei ole sugugi meeldiv saada süüdistatud milleski, mida sa teinud ei ole. Peaks ju olema lihtne valesid kõrvale tõrjuda, aga kuidagimoodi heidavad need süütunde varju su mõtetele, jäävad sinna ringi uitama nagu kummitused, mis laimavad su südametunnistust! Keegi on veendunud, et sa oled teinud midagi koletut ja sinul tekib viimaks tunne, justkui see oleks tõsi, isegi kui sa mõistusega tead, et see nii ei ole. Ma saan nüüd paremini aru, George, mispärast inimesed tunnistavad üles kuritegusid, mida nad pole sooritanud.”

.....