Читать книгу Terviklik taipamiste raamat - Tarvo Tobbi - Страница 6

Sissejuhatus

Kuidas see raamat sündis?

Ükski mõte siin ei ole minu oma. Kõik on saadud inspiratsiooni, intuitsiooni ja taipamiste teel. Omalt poolt olen olnud lihtsalt piisavalt arukas, et see info üles kirjutada, kokku panna ja raamatuks vormistada. See raamat ei pretendeeri absoluutse tõe leidmisele ega viita sellele. Tegu on puhtast südamest ja siiralt jagatavate isiklike taipamistega. Esimese ülestähenduse tegin 4. septembril 2014 ja viimase 31.augustil 2017. Siia on valitud kontsentratsioon enam kui 1000 leheküljest ülesmärgitud taipamistest, mida ma pean kõige olulisemaks Sinuga jagada. Raamatu lõpust leiad ka luuletused ehk lihtsalt riimunud ja riimumatud read, mis on sündinud vaatluse tulemusena. Vaatluse tulemuseks on info, mis kirjeldab tegelikkust - seda, mis päriselt aset leiab, mitte seda, mida me oma mentaalsust kasutades oleme suutnud kontseptualiseerida.

Kuidas Sina saad seda kasutada?

Loe ainult neid teemasid, mis Sind kõnetavad, tervitavad, teadvele toovad ja Sinuga resoneeruvad. Olgu selleks siis tervis, füüsis, suhted, seosed (teadmised ja oskused), päris-mina või finantside valdkond. Kasuta seda oma elus ja kui see töötab, siis jaga seda ka teistega. Minu soov on, et oleksid piisavalt julge laskmaks neil mõtetel leida oma elus praktiline asupaik, lasta neil seal kasvama hakata ning tuua rahulolu Sinu igapäeva -tegemistesse. Siinkohal toonitan, et anna endale aega sellest raamatust praktiliselt aru saada, sest head asjad ei juhtu üleöö, nad nõuavad aega. See tähendab, et loe ühte ülesmärgitud taipamist ühe päeva jooksul ja vii ta praktikasse. Nii mõistad selle tegelikku olemust.

Milline see raamat on?

See raamat on nagu pop-up pood või -söögikoht. Selles on innovatsioon, uudsus, oma hõng - täiesti uus lähenemine raamatu kirjutamise maailmas. See on toorel kujul saadud essents, kuhu ei ole lisatud kulda ja karda ehk ilustavaid sõnu. See raamat ei ole mõeldud, et kirjutan kõik 2 reaga, et oleks lahe, tõestamaks, et saan hakkama, või kirjutan kogu raamatu ainult näiteks R-esitähega. Saad lugeda mu taipamistest nii, nagu nende osaliseks sain - see on nagu värske tuuleiil, millele kord järgneb torm ja vihm, kord päike ja soe suvetuul. Siin on lühikesi taipamisi, mis koosnevad ainult viiest sõnast, kuni mitmete lehekülgede pikkuste kirjeldusteni.

Kuidas see raamat on üles ehitatud?

Et Sinu igapäevaelu ja raamatut paremini seostada, olen võtnud lihtsa lähenemise. Lähenemise, mida ise kasutan praktiliselt. Eelnevalt mainisin, et leiad siit taipamisi kuue elu valdkonna kohta. Ma nimetan neid kuueks elu fookus-valdkonnaks. Seda põhjusel, et kui otsisin praktilist lahendust oma elu organiseerimiseks, alustasin ma oma kõikide kohustuste lõpetamisest, mis viis nii füüsilise kui sotsiaalse eraldumiseni oma vääratel alustel üles ehitatud elust. Eraldumine viis kõige lihtsamate arusaamadeni selle kohta, mida on vaja, et elada terviklikku ja täisväärtuslikku elu. Need kuus valdkonda - tervis, füüsis, suhted, seosed (teadmised ja oskused), päris-mina ja finantsid - ongi see raamistik, millele raamat ja minu elu on rajatud.

Mida iga valdkond tähendab?

Raamatus on kõigi valdkondade osas välja toodud minu arusaam ja kogemused antud valdkonnas. Osades valdkondades on neid avastusi rohkem, teistes vähem. See erinevus sõltub lahendust vajavate probleemide või vastamist nõudvate küsimuste rohkusest erinevates valdkondades. Rajamaks Sulle sujuva teekonna ja meie arusaamade ühtlustamiseks lähtun ülevaatlikult igas valdkonnas järgnevast:

1. Tervis - vaatan seda valdkonda kui ennetustegevust füüsise korrashoidmiseks, et saaksime seda võimalikult kaua kasutada.

2. Füüsis - vaatan seda valdkonda kui asja, mida on vaja hoida ja säilitada selleks, et siin elus hästi hakkama saada.

3. Suhted - vaatan seda kui üht väga olulist valdkonda, kus meie tegevused võimenduvad ja mis annab elule värvi, mille skaala ulatub ühest spektri otsast teise.

4. Seosed - vaatan seda valdkonda teadmiste ja oskuste kontekstis: milliseid teadmisi ja oskusi on meil vaja eluga hästi hakkama saamiseks.

5. Päris-mina - vaatan seda kui substantsi ja miskit, mis on teadlik oma olemasolust - sellest, et ma eksisteerin - ja mis ei segune teiste nähtustega.

6. Finantsid - vaatan seda kui väärtust, mis on saadud meie teadmiste ja oskuste kasutamise tulemusena.

Nende valdkondade sügavam olemus saab Sulle selgemaks, kui loed ühe valdkonna läbi ja siis esitad endale küsimuse: “Mis on see iva, mida ma sellest valdkonnast oma elus praktiliselt kasutada saan?”

Mis on võimaldanud neid taipamisi kirja panna?

Kuigi minu isiklik huvi õppimise vastu sai alguse 2009 lõpus, mida ma pean oma teekonna alguseks, hakkasin märkmeid inspiratsioonis, intuitsiooni ja taipamiste teel saadud info kohta tegema aastaid hiljem. Nende märkmete tegemiseks kasutasin oma iPhone´e. Nad on olnud asendamatud töövahendid toomaks Sulle need read.

On olnud väga kentsakaid lugusid, kus osade märkmete jaoks olen pidanud voodist väljuma 41 korda, panema tule toas põlema ja siis tagasi voodisse minema (oli juba magamamineku aeg ja ma ei hoia telefoni käeulatuses). 41 korda kujunes umbes 1,5 tunni pikkuseks maratoniks ja oli omamoodi kummaline, sest mõeldes, et kaua see nii kesta võib, lugesin ka kõik voodist väljumised üles. Teine kord oli see autoga sõites, mil tuli maanteelt teepervele tõmmata, kirjutada taipamine üles ja siis sõitmist jätkata. Oli ka olukordi, kus inimestega suhtlemise ajal tuli taipamine. Samas tuli jääda ka viisakaks ja paluda oodata, kuni taipamise kirja saan.

Neid lugusid on veel mitmeid, kuid jagasin neid Sinuga põhjusel, et innustada ka Sind märkmeid tegema. Need märkmed on Sulle nagu vundament oma elu üles ehitamisel, kus ühe märkme järel tekib teine, sellest kolmas ja neljas jne. Nagu tellistest vundamendi ladumisel, kus ülemised kivid toetuvad alumistele. Selle tulemusena hakkad nägema seoseid, mis esialgu ei paista igapäevaelus välja, kuid mis muutuvad väga olulisteks põhimõteteks, millele toetuda terve ülejäänud elu. Ja miks mitte - võib-olla ühel hetkel loen ka Sinu kirja pandud ridu. Oleks ju tore, või mis?

Mis on baasoskus selle jaoks ja kuidas ma selle omandasin?

Baasoskus kõige selle jaoks, mida Sa järgnevatelt lehekülgedelt eest leiad, on M’ÄRKAMINE! See on eesti keeles väga ilus sõna ja nagu Sa juba märkasid, on see kirjutatud ülakomaga. Mitte MÄRKAMINE vaid M’ÄRKAMINE. Sellega ma soovin rõhutada üht olulist asja: kui Sa MÄRKAD, siis toimub justkui omamoodi ÄRKAMINE. Kokkupanduna sümboliseerib see sõna siis nii MÄRKAMIST kui ÄRKAMIST. Ärkamise all pean ma silmas selle teadvustamist, mis toimub, ehk mis päriselt aset leiab, ehk mis on see reaalsus mille suhtes ma olen tunnistaja. Seda võib omakorda nimetada ka teadlikuks saamiseks ja võimeks distantseeruda nähtustest, mis ma ei ole, nagu ma korra eelnevalt vihjasin päris-mina kirjeldades.

M’ÄRKASIN ja ÄRKASIN

Enne, kui alustame oma ühist teekonda, jagan Sinuga enda ärkamise teekonda. Igal inimesel on see täiesti erinev ja isegi kui ollakse ärganud, ei tähenda see seda, et ei võiks toimuda uinumist ehk unustamist. Tänu oma teekonnal kohatud õpetajatele on teadvelolek muutunud pidevamaks, kuid kõik algas samm-sammult. Järgnevalt toon välja neli olulisemat sammu sellel teel. Nende sammude väljatoomine on oluline mõistmaks perspektiivi, kuidas info kuue fookus-valdkonna kohta on kokku pandud.

1. Füüsilises kehas valu märkamise tulemusena toimunud ärkamine

Üks igapäevastest harjutustest, mida igal hommikul tegin, oli nn viis tiibetlast. Viie tiibetlase kohta võib öelda, et see on on joogaliik, mille Tiibeti mungad palju sajandeid tagasi välja arendasid ja viieks täpseks harjutuseks koondasid. Mungad uskusid, et neis harjutustes peitub pika, elujõulise ja terve elu saladus.

Mäletan, et lamasin teist harjutust tehes selili ja jõudes viieteistkümnenda harjutuskorrani, kui teha oli veel kolm kordust, tekkis kõhus valu. Valu läks nii teravaks, et ma märkasin valu kui asja enda füüsilises kehas ja distantseerusin kohast, kus ma seda valu tundsin. Tol hetkel taipasin, et ma ei ole see valu, vaid ma olen see, kes vaatab ja tunnistab, et see valu eksisteerib. Mida ma aga tegin oli see, et kui 15 korduse järel oli kõhulihastes väga valus tunne, ületasin ma selle füüsilise keha barjääri ja tegin umbes 30 korda paaris jalgade tõsteid. Ma tahtsin näha, et kui mina ei ole see valu, peaksin ma saama seda kõike mõjutada, ja saingi. Lõpuks olid kõhulihased täielikult krampis, kuid ka siis suutsin seda valu vaadata ilma sellesse kinni jäämata või selle valuga samastumata. Kui füüsiline keha ei oleks ära väsinud, oleksin ilmselt rohkem jalatõsteid teinud.

See pani aluse esimesele ärkamisele. Natukene aega hiljem toimus üks teine sündmus, mis samuti aktiveeris taju, et mul on võimalik füüsilist valu vaadata. Jõudes koju ja tõmmates ust enda taga kinni, jätsin näpu raudukse vahele. See oli väga-väga valus, kuid sekund hiljem tuli meelde, et kui ma suutsin kord kõhulihaste valu vaadata, võib see töötada ka näpu puhul. Katsetades tuli välja, et töötaski. Peale seda lihtsalt panin näpu külma vee alla ja hoidsin, kuni valu taganes.

Selle tulemusena toimus ka taaskordne taipamine, et füüsiline keha on midagi sellist, mida peame hoidma ja kaitsma.

2. Emotsioonide märkamine raamatu kirjutamisel ja selle tulemusena loodud nendest vabanemise tehnika

Mul oli üks unistus, et enne 30-aastaseks saamist olen välja andnud oma esimese raamatu. Et see reaalsuseks muutuks, tuli maha istuda ja raamat valmis kirjutada. Neli aastat läks aega, et see kaante vahele saada.

Üks peamisi asju, mida tuli teha, oli järjepidevalt kirjutada. Sellega aga kaasnesid igasugused emotsioonid, mis ei lasknud väga kaua arvuti taga istuda. Nähes selles takistust, hakkasin lähemalt uurima, miks see nii on. Järjepideva kirjutamise tulemusena - nii hommikul enne tööleminekut kui pärast tööd koju tulles avastasin, et torsos on väga intensiivne pinge ja isegi kohati valu, kuid see erines füüsilise keha valust. See oli väga intensiivne pinge: sa ei taha teha, aga tead, et tuleb ära teha ja siis sa sunnid ennast seda tegema ja teed. Selles olukorras sain aru, et nende torsos üles kerkivate emotsioonidega tuleb midagi ette võtta. Olukord läks väljakannatamatuks, kuni ükskord taipasin, et miks mitte kujutada ette, et see tunne või emotsioon, mis üles kerkis, on nagu sõber, kes koputab su uksele. Iga kord, kui seda tunnet tundsin, sain aru, et sõber koputab, ning ma tegin ukse lahti, tervitasin teda ja saatsin ta teele parimate soovidega, nagu sõbraga ikka tehakse.

See ahhaa-moment ei olnud nii radikaalne kui füüsilisest valust distantseerumise puhul, pigem võib seda kirjeldada loomuliku arenguna. Samuti oli selle tehnika leiutamine loomulik protsess, sest midagi tuli ette võtta, et vabaneda emotsioonist, mis ei lase kirjutada.

Sain aru selle tehnika tõhususest ja kasutasin seda ka muude emotsioonide puhul, mis tekitasid rinnus sarnase terava valu, ning see töötas.

3. Oma mõtete selge kuulmine

Juba voodis oli selle päeva algus suhteliselt põrgu-lähedane. Keha ei olnud öö jooksul välja puhanud, maganud umbes 4-5 tundi, WC-sse minek tekitas piina, vee joomine tekitas piina, kogu aeg oli peas mõte: milleks see kõik!!! Läksin siis tagasi oma tuppa ja alustasin hommiku-rituaalidega. Lugesin oma visiooni ja missiooni ning põhiväärtuseid. Viisin lõpule meditatsiooni, kus 21 minutit kordasin ainult ühte häälikut, milleks oli “A”. See tundus tol hetkel täieliku jaburdusena: ainult tobu teeb nõnda!

Pärast seda alustasin vihastunud olekus viie tiibetlase harjutusi. Ei näinud ka nendel erilist mõtet, kuid tegin ära. Läksin vannituppa habet ajama ja pesema. Ka seal on mul oma rituaalid ja alustasingi nende tegemist, enda sees viha ühe suurenemas. Lugedes tugeva emotsiooniga lauset:“ “The only thing standing between you and your goal is the bullshit story you keep telling yourself as to why you can’t achieve it”. Jordan Bellfort” tuli mõte, et kas ma tõesti olen NII KURADIMA LOLL, ET VIIMASED KAKS AASTAT IGA JUMALA PÄEV PEAN SEDA ENDALE MEELDE TULETAMA. Kuna selle mõtte intensiivsus oli nii jõuline, kuulsin ma oma mõtte häält ja toimus sama, mis juhtus ka füüsilise keha puhul: tekkis distants minu ja selle mõttelise hääle vahele. Märkasin seda ja sain aru, et see, mida ma märkasin, ei ole mina. Peale seda lagunes kogu mu vale minapilt ja ma hakkasin valjusti naerma. Sain aru, et see on kõigest minu alateadvuses olev programm, kuid mina ei ole see alateadlik programm, kuna suudan sellest distantseeruda. Mina ei ole see bullshit story! Kuid sellega kõik veel ei lõppenud, vaid jätkus täiesti uue fenomeni avastamisega.

4. Fenomen nimega teadlikkus ja selle avastamine

Kui avastasin oma mõtte hääle, märkasin samal ajal veel ühte fenomeni, mis lubab samaaegselt seda kõike teadvustada. See fenomen lubas mul saada teadlikuks füüsilise keha valust, emotsioonidest ja mõtetest. Olles teadvustanud, et ma ei ole see bullshit story, testisin kohe seda fenomeni, et aru saada, kuidas see töötab. Lugesin igahommikusi rituaalseid lauseid edasi ja märkasin, et üks osa teadlikkusest on minu mõtetel, sest ma kuulen seda, mida ma oma peas räägin, ja teine osa teadlikkusest on sellel, mida ma silmadega loen. Enne silmade sulgemist fikseerisin oma pilgu peeglilaua otsas ja kordasin peas Jordan Bellforti lauset ning see lause muutus väga selgeks. Tegin silmad lahti ja vaatasin, et sama asi, mis võimaldas vaadata oma mõtet häälena peas, liikus ringi ka siin füüsilises maailmas. See väljendus väga vahetu kontaktina sellega, millele ma oma pilgu suunasin. Sinna liikus ka see fenomen. Ma sain aru, et see, mida ma näen, saab ka mulle teadaolevaks, ehk ma teadvustan seda. See on kogemus, kus sain aru, et see, mis liigub sisemaailmas, liigub ka välismaailmas, oli väga võimas. Kuid aja jooksul selle fenomeni kasutamine ununes.

Pärast Wayne Dyer raamatu “Kavatsuse jõud” lugemist tekkis loomuliku protsessi tulemusena ebavajalikest mõtetest, ettekujutustest ja meenutustest vabanemise tehnika. Tänu sellele raamatule taipasin, et kui mul on alateadlikult käivituvad programmid, siis on mul vaja midagi teha selleks, et nende programmide mõju oma igapäevaelule vähendada. See on tehnika, mida kasutan igapäevaselt siiani.

Kõik see leidis aset viie aasta järjepideva uurimise tulemusena. Peamised küsimused, mis mind sellel teel abistasid olid: “Miks asjad on nii nagu nad on?” ja “Kas see, kuidas asjad on, peabki nii olema või saab seda muuta?”

Järgnevalt leiad Sa luuletuse, mis võtab kokku eelnevalt kirjeldatud neli teemat.

KES MA OLEN?

Oma päris-minast aru saamine toimus ka empiirilise kogemusena, mis sai pandud kirja alljärgneva luuletusena ja jääb minuga alatiseks. Ühtlasi on need esimesed read, mis hakkasid kujundama minu luulelist suundumust, mille väljendusi leiad rohkem raamatu lõpust. Järgnevad read annavad Sulle parema ülevaate selle kohta, mida pidasin silmas M’ÄRKASIN ja ÄRKASIN peatükis.

KES MA OLEN?

Kes ma olen, nagu värelev virvendus!?

Ma näen asju, kuid ma ei topi oma nina teiste asjadesse.

Ma olen kohal, kuid kaugel eemal.

Ma olen siin, kuid liigun pidevalt ringi.

Olen virvendus ajas, kel pole kingi.

Kõik tõuseb ja langeb ning suurim viga

minu poolt on see, kui oleksin kange.

Ma olen tühjus, kuid samas täielikult täidetud.

Kui käin ringi, näen, et minu mõistus on käideldud.

Ma tunnen tunnete mängu,

mis jätab mu teadlikkuse kängu.

Mõistan ja lasen sel olla, sest tean, et see on ajutine,

nagu me kõik, mis on igavene.

Ma ei oska öelda, mis on see tunne,

ma oskan vaid tunda ja olla.

Kas see ongi suurim kunst: olla?!

Ma olen võimeline looma, sest mul on see võime.

Ma ei rangestu ega kangestu, vaid voolan, nagu vesi.

Minus on olemas kõik, et luua.

Iga hetk, olenemata selle pikkusest, mida peame ajaks.

Ma tunnen seotust ja täielikku vabadust.

Ma tunnen rahu ja armastust,

sest ma olen rahu ja armastus.

Ma annan tuge, lihtsalt selleks, et igaüks saaks anda.

Ma olen puutumata ja puhas, ma olen kese.

Iseenese kese.

Ma õnnistan kõiki.

Kas mul on selleks õigus?

Seda ma ei tea, kuid mul on selleks võime

ja ma kasutan seda.

Olgu need loetud read Sulle allikaks, mis juhib Sind läbi raamatu, et Sa vaataksid ka oma elu terviklikuna ja läbi praktiliste tegevuste muudaksid selle täisväärtuslikuks. Mul on au Sind sellel teel toetada. Alustagem nüüd meie ühist teekonda.